“Paljudele siinviibijatele on see olnud unistuseks — õnnitlen teid selle täitumise puhul,” ütles Vene poliitik. “Võib kõlada paradoksaalselt, ent Eesti astumine NATO-sse aitab Venemaal ja Eestil paremini teineteisesse suhtuda /…/ kuna vabastab mõlemad pooled kompleksidest,” ütles SPS-i liider.
Eesti hakkab alliansiga ühinemise järel psühholoogilistel põhjustel end kaitstumana tundma, ühtlasi kui Venemaa hakkab üha vähema kahtlusega NATO-sse suhtuma, leiab Nemtsov. “Üldse arvan, et Venemaa peab juhtima Ida-Euroopa riikide liikumist NATO-sse,” sõnas poliitik.
Samas kritiseeris ta Eesti pürgimist EL-i, nimetades viimast sotsialistlikuks organisatsiooniks. “Venemaa jaoks oleks ühinemine EL-iga plussiks, aga liberaalse Eesti jaoks on see ilmne miinus. EL on liiga sotsialistlik kapitalistliku Eesti jaoks, liiga bürokraatlik,” märkis Nemtsov. Seejuures avaldas ta kahetsust, et Eestil ei õnnestu seda protsessi peatada.
Nemtsovi seisukoht erineb oluliselt Moskva ametlikust seisukohast, kes toetab Baltimaade ühinemist EL-iga ning mõistab hukka NATO-sse pürgimise.
Nemtsov ütles laupäeval Tallinnas ajakirjanikele, et Eesti võiks pärast NATO-sse ja EL-i astumist liberaliseerida oma kodakondsus- ja migratsioonipoliitikat, et parandada riigi demograafilist olukorda.
“Eestis on nii vähe elanikke, pole loomulikku juurdekasvu, riiki ähvardab väljasuremine,” märkis ta, lisades, et sama probleemi ees seisab varsti ka Venemaa.
Samuti kinnitas Nemtsov, et tema arvates venekeelse elanikkonna elu Eestis paraneb aeglaselt. “Eesti poliitikuid, kes 90-ndate algul pidasid kohalikke venelasi Vene impeeriumi agentideks, pole enam võimul, rahvas neid enam ei vali,” ütles Nemtsov. Ta leiab, et järmiseks sammuks võiks saada mõnede venekeelset elanikkonda puudutavate seaduste pehmendamine.
“Eestis elavad tuhanded 50-60-aastased venelased, kellel on raske oma vanuses õppida eesti keelt — keelt, mis on vene keelega perpendikulaarne,” märkis poliitik, lisades, et nullvarianti pole vaja nende jaoks sisse viia, piisab, kui lihtustada kodakondsuse taotlemise protseduuri.
Nemtsov pakkus näiteks välja võimaluse korraldada neile mittekodanikele ajaloo, keele ja kultuuri loenguid või kursusi, mis ei lõpeks eksami, vaid lihtsa arvestusega.
Samuti kutsus Nemtsov Eesti poliitikuid kaasama venekeelset elanikkonda aktiivsemalt reaalsesse osalusse poliitilistes protsessides, avades neile tee Eesti parteidesse. “Eesti inimesed peaksid ühinema ideoloogia, mitte rahvuse alusel,” leiab SPS-i liider. “Venelased peaksid samuti olema parteide juhtkonnas, siis oleks see uue mõtlemisviisi peegeldus.”
Nemtsov leiab, et venelaste võõrandatusega Eesti poliitikast on seotud ka nn kaasmaalaste probleem. “Venemaal on kaasmaalaste teema “erastanud” vasakpoolsed, ehkki kaasmaalasi on samuti väga erinevaid — avalikult “punastest” kuni tõeliste Eesti patriootideni,” märkis ta.
Nemtsov kohtub oma Tallinna-visiidi käigus laupäeval Res Publica liidri Juhan Partsi ja välisminister Kristiina Ojulandiga. Pühapäevaks on kavandatud Venemaa politiku kohtumine Tallinna linnapea Edgar Savisaarega.
