Neljas laps — ainult “hulludel”
Esimese lapsega tuleb Einpalu arvates arusaam, mida tegelikult laps tähendab. “Esimene laps paneb paika ka selle, kas sünnib teine laps, sest rõõm ja vaev on üsna täpselt mõõdetud.”
Teine laps ei sünni enam kõikidel, kes lapsi tahavad ja saavad, leiab Einpalu. Olulisemat rolli mängib siin mehe soov ja tema panus lapse kasvatamisel.
“Mängu tuleb ka naise karjäär ja pere rahakott. Kuid usun, et selle kõik kaalub üles mehe suhtumine. Lõpliku otsuse teeb naine oma unistustega. Takistused ei ole veel liiga olulised, hädapärast jagub jaksu ka üksi,” märgib Einpalu.
Kolmandate lastega on lugu keerulisem. “Kolme lapsega pere on kahe lapsega perest suurem justkui rohkem kui ühe lapse võrra. Kõik eelnimetatud takistused tulevad mängu — naise soov, mehe soov, mehe panus, naise karjäär/teenistus, pere rahakott. Selgemast selgem on see, et üksi jaksu ei jätku. Ja see panebki kõik paika,” leiab ta. “Naisel tekib hirm, et kaob kontroll oma tuleviku üle, ise hakkama saamine muutub küsitavaks (tõlgin: ebakindlus partneri suhtes; suurenev konkurents tööjõuturul; suhtumine paljulapselistesse ja emadesse).”
Neljandad ja rohkemad lapsed sünnivad Einpalu arvates ainult äärmustel — kas tõeliselt erilistel või hoopis vastutustundetutel vanematel. “Primaarselt vajalik on mehe osalus laste kasvatamisel. Selleks, et neljalapselisi peresid oleks rohkem, on ääretult oluline, et kolme lapse ema rollis olles naine tunneks, et ühiskond peab temast lugu ja väärtustab teda. Et ta ei tunneks pidevat hirmu, et töö on vahepeal teistele antud ja tuleb uuesti otsast alata. Muu sõltub suures osas mehest ja naisest enesest. Sest raha on alati veidi puudu.”
“Selleks, et neljas laps sünniks, peavad enne sündima kolmas ja teine. Mitu korda on naine nõus karjääri otsast alustama? Mitu korda peab ta jõudu proovima tundega, et kunagi ta oli midagi, aga nüüd — on vaid ülalpeetav?” küsib Einpalu.
“Aga mitu korda oleksid meie mehed valmis sedasama tegema? Mitu korda oleks äsja müügidirektoriks saanud tubli müügimees nõus kaheks aastaks koju jääma, et siis taas müügimehe või mõnda muud tööd otsida ja direktoriks saades taas koju jääda? Ja nii uuesti ja uuesti. Sest vaid nii sünnivad ja kasvavad neli last,” jätkab ta.
Einpalu ennustab, et emade osakaal, kellel on olnud pärast lapsega kodusolemist võimalus samale või ligilähedaselt sarnasele ametikohale tagasi pöörduda, pole kuigi suur. “See on ühelt poolt seaduste, kuid teiselt poolt ka asutuste personalipoliitika küsimus. Viimase puhul on kummastav see, et enamasti on personalijuhtidena tööl just naised. Nemad peavad ka läbirääkimisi tööle naasvate emadega.”
Nii seadused kui personalipoliitika saavad alguse ühiskonna kui terviku väärtushinnangutest. Lõpetuseks kutsub Einpalu mehi mõtlema end selle taas ja taas otsast alustava müügimehe rolli: kaua te jaksaksite, kui üldse?
Ruti Eenpalu sai hiljuti neljanda lapse emaks. Einpalude kodus elab nende kaks ühist järeltulijat ning Ruti Einpalu kaks last eelmisest abielust endise Vanemuise näitleja, praeguse Nukuteatri kunstilise juhi Andres Dvinjaninoviga.
Eelmise aasta lõpul kirjutas Ruti Einpalu Eesti Draamateatri juhi kohal lahkumise avalduse. Teatri nõukogu esimees Margus Allikmaa korraldas nimelt teatri juhtimise ümber nii, et Einpalul jäänuks üle võtta vastu haldusjuhi koht. Väidetavalt oli tegu Allikmaa kättemaksuga Eenpalule, kes oli varem koondanud Allikmaa draamateatris töötanud venna.
