Ansip kogus eilsetel valimistel kõigist kandidaatidest suurima häältesaagi - 45 027 inimest valis ta Euroopa Parlamenti. Siiski ei raiska ta, nagu juba varasemalt välja hõigatud, europarlamendis kuigi kaua aega ja sihib hoopis tunduvalt mõjukamat eurovoliniku kohta.

Eurovolinikule, kes on Euroopas oluline täittevvõimu teostaja, ei ole küll parlamendi mandaat ette nähtud, kuid seda peetakse heaks tavaks, mistõttu otsustas ekspeaminister ka valimistel kandideerida.

Iga liikmesriik saab ühe volinikukoha, seega moodustub eurokomisjon 28-st volinikust, kellel kõigil on oma valdkond. Valdkonnad määrab lõplikult komisjoni president.

Esmalt valib potentsiaalse eurovoliniku välja riigi peaminister, ehk meie puhul Taavi Rõivas. Seejärel peab tema valitsus selle heaks kiitma ja edasi esitaks Rõivas Ansipi kandidatuuri Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, kes on ühtlasi euroliidu eesistujamaa (praegu Kreeka) esindaja.

Siis peaks Ansip oma positsioone ja nägemusi oma eelistatud valdkonnast tutvustama europarlamendi ees, kus saadikud korraldavad talle ristküsitluse, kusjuures küsimiseks on aega kaks ja vastamiseks kolm minutit. Lisaks esineb Ansip 15-minutilise avasõnavõtu ja ka lühikese lõppsõnaga.

Pärast ülekuulamist kogunevad komisjoni esimees ja parlamendi koordinaatorid kandidaatide hindamiseks kinnistele koosolekutele. Siis hääletab parlament, kas anda nõusolek presidendi ja volinikukandidaatide ametissenimetamiseks või mitte.