16. mail ot­sus­tas rii­gi­ko­hus, et ko­ha­lik oma­va­lit­sus ei to­hi ka­ris­tusõigust eda­si de­le­gee­ri­da ja nii osu­tus õigus­vas­ta­seks se­ni­ne pi­le­ti­kont­rol­li­mi­se koostöö­le­ping Ühis­tee­nus­te­ga. Ehk­ki lin­nal oli sel­li­seks aren­guks ae­ga val­mis­tu­da kolm kuud, ta­bas neid olu­kor­ra muu­tus kui välk sel­gest tae­vast, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tal­lin­nal puu­dus te­ge­vusp­laan ku­ni vii­ma­se het­ke­ni ehk ot­su­se­ni, mis se­ni­sed lep­ped tühis­tas. Trans­por­dia­me­ti ju­ha­ta­ja And­res Har­jo põhjen­dab se­da järg­mi­selt: “Koh­tus vaid­lus­ta­ti üks­nes ot­sus pi­le­ti­ta sõidu fak­ti koh­ta. Al­les rii­gi­koh­tul en­dal tek­kis küsi­mus sel­le koh­ta, kas ni­me­ta­tud sät­ted on põhi­sea­du­se­ga vas­tuo­lus ja see sai tea­ta­vaks ot­su­se kuu­lu­ta­mi­sest 16. maist.”

Te­ge­lik­kus erineb lin­na vas­tu­sest. Ju­ba veeb­rua­ris oli aja­kir­jan­du­se kau­du tea­da, et rii­gi­koh­tu üld­koh­tu et­te läi­nud kaa­sus võib Ühis­tee­nus­te­le maks­ma min­na pi­le­ti­te kont­rol­li­mi­se õigu­se. Ka õigus­kants­le­ri esin­da­ja tea­tas too­na, et ühist­rans­por­di­sea­du­se ka­ris­tus-õigu­se era­fir­ma­le de­le­gee­ri­mi­se sä­te on põhi­sea­du­se­ga vas­tuo­lus.

Rii­gi­koh­tu 16. mai ot­su­seks pol­nud linn ilm­sel­gelt val­mis — Ühis­tee­nu­sed vii­sid poo­le päe­va pealt oma kont­rol­le­ki­paaÏid ga­raaÏides­se ta­ga­si ja ühist­rans­por­dis ei kont­rol­li­nud pi­le­teid enam kee­gi. Lin­naa­met­ni­kud ei saa­nud esi­mes­tel päe­va­del asu­da sõidu-õigust kont­rol­li­ma kas või seetõttu, et lin­nal puu­du­sid trah­vi­mi­seks va­ja­li­kud blan­ke­tid.

Kui­gi trah­vi­ra­ha lae­kus olu­li­selt vä­hem kui aas­ta ta­ga­si, hin­das trans­por­dia­met oma tööd kõrgelt. Juu­li al­gu­ses te­gi ame­ti ju­ha­ta­ja And­res Har­jo et­te­pa­ne­ku maks­ta ope­ra­tiiv­se ja tu­le­mus­li­ku te­ge­vu­se eest li­sa­ta­su. Har­jo aset­äit­ja Tiit Sii­mo­ni all­kir­ja­ga käsk­ki­ri an­dis Päe­va­le­he and­meil pree­miat kok­ku 11 ini­me­se­le ko­gu­sum­mas 40 500 kroo­ni.

Ülem­kont­rolör Ser­gei Oreh­hov tee­nis juu­lis väär­teop­ro­to­kol­li­de edu­ka me­net­le­mi­se eest veel 5000 kroo­ni li­sap­ree­miat. Ome­ti va­lit­ses Päe­va­le­he and­meil ka sel­les val­las juu­nis-juu­lis se­ga­dus.

Ni­melt võib pi­le­ti­kont­roll te­ha rik­ku­ja­le trah­vi kiir­kor­ras, kui rik­ku­ja nõus­tub trah­vi­ga ko­he, tei­ne võima­lus on liht­me­net­lus, kus 30 päe­va jook­sul vor­mis­ta­tak­se pro­to­koll.

Rik­ku­mist fik­see­ri­nud aval­dus­tel on mär­gi­tud koh­tuvä­li­se me­net­le­ja asu­ko­ha­na lin­na­va­lit­su­se pea­hoo­ne, mitte transpordiamet.

Töötajatele preemia toonud operatiivsust (kui olukorraks oleks saanud ette valmistuda juba veebruarist) ja tulemuslikkust (kui eelarvesse kogunes juunis miljoni võrra mullusest vähem trahve) polnud, samuti valitses segadus hilisemal väärtegude menetlemisel.

Linn selles probleemi aga ei näe. Transpordiameti juhataja Andres Harjo vastab: “Piletikontrolli eesmärk ei ole trahvimine, vaid preventatiivne töö selleks, et saada sõitja piletit ostma.”

Juulist kontrollib pileteid munitsipaalpolitsei ja trahvisummad on hakanud taas kasvama. Kuna kontrolöre on linna palgal Ühisteenustest vähem, siis ei küündi trahvid endiselt mullusele tasemele. Siiski ületavad mupo-kontrolörid Ühisteenuste kontrolöre tehtud trahvide osas ühe kontrolöri kohta.

Eesti Päevalehel on olemas ka kirjavahetus transpordiameti ja infosaali töötaja vahel, kus töötaja tunneb huvi, et mida teha saali saabunud järjekordse sõidujänesega.

Nimelt pidanuks inimesed suunama Vabaduse väljaku 7 asemel hoopis transpordiametisse, mis asub Harju tänaval. Infosaali töötajaid esialgu sellest informeeritud polnud. Harjo lükkab taas kõik väited ümber: “Segadust ei valitsenud ja kaebusi tekkinud segadustest pole laekunud.”