Neljandik trahve läks ametnikele preemiateks
Tallinnal puudus tegevusplaan kuni viimase hetkeni ehk otsuseni, mis senised lepped tühistas. Transpordiameti juhataja Andres Harjo põhjendab seda järgmiselt: “Kohtus vaidlustati üksnes otsus piletita sõidu fakti kohta. Alles riigikohtul endal tekkis küsimus selle kohta, kas nimetatud sätted on põhiseadusega vastuolus ja see sai teatavaks otsuse kuulutamisest 16. maist.”
Tegelikkus erineb linna vastusest. Juba veebruaris oli ajakirjanduse kaudu teada, et riigikohtu üldkohtu ette läinud kaasus võib Ühisteenustele maksma minna piletite kontrollimise õiguse. Ka õiguskantsleri esindaja teatas toona, et ühistranspordiseaduse karistus-õiguse erafirmale delegeerimise säte on põhiseadusega vastuolus.
Riigikohtu 16. mai otsuseks polnud linn ilmselgelt valmis — Ühisteenused viisid poole päeva pealt oma kontrollekipaaÏid garaaÏidesse tagasi ja ühistranspordis ei kontrollinud pileteid enam keegi. Linnaametnikud ei saanud esimestel päevadel asuda sõidu-õigust kontrollima kas või seetõttu, et linnal puudusid trahvimiseks vajalikud blanketid.
Kuigi trahviraha laekus oluliselt vähem kui aasta tagasi, hindas transpordiamet oma tööd kõrgelt. Juuli alguses tegi ameti juhataja Andres Harjo ettepaneku maksta operatiivse ja tulemusliku tegevuse eest lisatasu. Harjo asetäitja Tiit Siimoni allkirjaga käskkiri andis Päevalehe andmeil preemiat kokku 11 inimesele kogusummas 40 500 krooni.
Ülemkontrolör Sergei Orehhov teenis juulis väärteoprotokollide eduka menetlemise eest veel 5000 krooni lisapreemiat. Ometi valitses Päevalehe andmeil ka selles vallas juunis-juulis segadus.
Nimelt võib piletikontroll teha rikkujale trahvi kiirkorras, kui rikkuja nõustub trahviga kohe, teine võimalus on lihtmenetlus, kus 30 päeva jooksul vormistatakse protokoll.
Rikkumist fikseerinud avaldustel on märgitud kohtuvälise menetleja asukohana linnavalitsuse peahoone, mitte transpordiamet.
Töötajatele preemia toonud operatiivsust (kui olukorraks oleks saanud ette valmistuda juba veebruarist) ja tulemuslikkust (kui eelarvesse kogunes juunis miljoni võrra mullusest vähem trahve) polnud, samuti valitses segadus hilisemal väärtegude menetlemisel.
Linn selles probleemi aga ei näe. Transpordiameti juhataja Andres Harjo vastab: “Piletikontrolli eesmärk ei ole trahvimine, vaid preventatiivne töö selleks, et saada sõitja piletit ostma.”
Juulist kontrollib pileteid munitsipaalpolitsei ja trahvisummad on hakanud taas kasvama. Kuna kontrolöre on linna palgal Ühisteenustest vähem, siis ei küündi trahvid endiselt mullusele tasemele. Siiski ületavad mupo-kontrolörid Ühisteenuste kontrolöre tehtud trahvide osas ühe kontrolöri kohta.
Eesti Päevalehel on olemas ka kirjavahetus transpordiameti ja infosaali töötaja vahel, kus töötaja tunneb huvi, et mida teha saali saabunud järjekordse sõidujänesega.
Nimelt pidanuks inimesed suunama Vabaduse väljaku 7 asemel hoopis transpordiametisse, mis asub Harju tänaval. Infosaali töötajaid esialgu sellest informeeritud polnud. Harjo lükkab taas kõik väited ümber: “Segadust ei valitsenud ja kaebusi tekkinud segadustest pole laekunud.”