Statistikaameti ajakasutuse uuringu kohaselt luges 10–74-aastastest Eesti elanikest aasta jooksul töö või õpingute tõttu raamatuid 23 ja muul põhjusel 52 protsenti.

Proosakirjandust luges 89 protsenti 10–74-aastastest elanikest ja luulet 51 protsenti. Kõige vähem loetakse usuteemalisi raamatuid.

Euroopa Komisjoni 2007. aasta eurobaromeetri andmete kohaselt jagab Eesti Euroopa Liidu (EL) riikide hulgas suhteliselt sagedaste lugejate osatähtsuse poolest Lätiga viiendat ja kuuendat kohta.

Ettepoole jäävad Rootsi, Taani, Holland ja Suurbritannia. Suhteliselt sagedaseks lugejaks peetakse neid inimesi, kes loevad aastas üle viie raamatu. Kümne aastaga on ligi viiendiku võrra vähenenud trükitud teatmekirjanduse, entsüklopeediate ja sõnaraamatute kasutamine. See on seletatav interneti laiema leviku ja selle võimaluste kasutamisega.

Raamatuid ja brošüüre ilmus mullu ühtekokku 3760 nimetust, mis on 17 protsenti vähem kui aasta varem. Kogutrükiarv aga kahanes viiendiku võrra 6,9 miljonilt 2009. aastal 5,5 miljonini 2010. aastal. 

Paljud kirjutavad ise

Peale lugemise tegelevad paljud inimesed vabal ajal ka ise kirjandusloomega. Neid, kes vabal ajal ise proosat, lühilugusid või luuletusi kirjutavad, oli 10–74-aastaste seas ligi kuus protsenti.
Sellega tegeles iga nädal üks protsent elanikest ehk ligi 13 000 inimest.

Neli protsenti elanikest ehk üle 40 000 inimese käis aasta jooksul peale muude kultuurisündmuste ka avalikel lugemistel või kirjanikega kohtumas.

Ajalehtede ja ajakirjade lugejate hulk vähenes

Paberajalehti ja -ajakirju luges iga päev vastavalt 44 ja üheksa protsenti elanikest. Kümnendi jooksul on veidi kasvanud nende elanike hulk, kes ajalehti ja ajakirju üldse ei loe.

2010. aastal ilmus 19,3 perioodilist väljaannet elaniku kohta, kokku 1153 nimetust, millest 969 olid eestikeelsed. Välja anti 330 ajakirja ja 131 ajalehte, neist 13 päevalehte. Nende kogutrükiarv oli ligi 25,8 miljonit.