Neer ja maks hakkavad euroliidus vabalt reisima
Haiglasse uuringutele läks Peetsalu juba eelmise aasta novembris, Tartu arstide komisjon pani ta järjekorda 8. jaanuaril ja uue neeru sai ta 20. mail. „Minul on nüüd kaks sünnipäeva,” ütles Peetsalu, kelle sõnul on kõige kriitilisemad kolm esimest kuud. Kui organism uue organi vastu võtab ja esimese aasta jooksul kõik kenasti kulgeb, hingavad edaspidi juba kergendatult nii patsient kui ka arst.
Tartu ülikooli kliinikumi neerusiirdamisspetsialisti doktor Aleksander Lõhmuse sõnul on viimastel aastatel olnud Eestis neeru ootamise keskmine aeg üks aasta. Võrdluseks toob Lõhmus, et näiteks Saksamaal on keskmine ooteaeg kolm-neli aastat.
„Kui koostatakse Euroopa riikide ühine ooteleht, siis on lihtsam leida inimesele paremini sobiv doonor. Siiski võib ooteaeg pikeneda,” rääkis tohter. Lõhmuse sõnul on neerude puhul hea sobivus väga oluline, sest siis peavad neerud uues kehas kauem vastu.
Keskmiselt peavad Eestis siiratud neerud vastu kuni kümme aastat. Soomes, mida Lõhmus peab üheks Euroopa parimaks siirdamise keskuseks, küünib keskmine siiratud neeru eluiga aga juba 20 aastani. Enamik doonorelundeid on seni pärit Eestist, vaid üksikud tulevad Lätist või Leedust, teiste maadega seni neere jagatud ei ole.
Eestil puudub siiani kogemus ka Euroopa riikide vahelise organite jagamist korraldava Eurotransplanti keskusega. Kuigi sinna on paaril korral organeid pakutud ja vastupidi, polnud tol hetkel nende järele vajadust.
Eestis siiratakse praegu siseelunditest vaid neeru ja maksa. Enamikus Lääne-Euroopa riikides tehakse peale selle ka kopsu, südame-, pankreasesiirdamisi. Eestis on neid operatsioone vajavad haiged siiani jäänud abita — välja arvatud üksikud juhtumid, kui raviarst on ise loonud kontaktid mõne teise riigi haiglaga. Näiteks õnnestus hiljuti ühel Eesti naisel sel viisil saada Itaalias uus süda.
Arstidevahelise otsekontakti kaudu sai sel suvel endale uue maksa 11-aastane Eesti koolipoiss, kellele leiti väike maks Saksamaalt. Ka siirdamine korraldati seal. „Ta oli meil ootelehel, aga meil ei leidunud väikesele lapsele sobivat doonorit,” rääkis TÜ kliinikumi transplantatsiooni koordinaator Evelin Reinhold. „Kuna ta seisund läks halvaks ja kiiresti oli vaja leida uus maks, hakkasid arstid mujalt abi otsima.” Eestis pole siiani lapsele maksa kordagi siiratud, maksasiirdamisi on aasta jooksul üldse vaid paar korda.
Piirid avanevad
Nüüd on Euroopa Liidul plaanis avada liikmesriikide piirid elundidoonorlusele, mis teeb võimalikuks ka väga erilistele tingimustele vastavate elundite leidmise. Euroopa Komisjon pani ette muuta organite siirdamisse puutuv Euroopa riikide vahel avatumaks ja luua selleks igas liikmesriigis eraldi asutus, mis aitaks ühtlustada riiklikke standardeid.
EL-i tervishoiuvoliniku Androulla Vassiliou sõnul on eesmärk parandada elundidoonorluse ohutust ja anda rohkem võimalusi ellu jääda inimestele, kellele elundisiirdamine on ainuke ravivõimalus.
Euroopa Liidus ootab praegu sobivat elundidoonorit 56 000 patsienti. Iga päev sureb neist hinnanguliselt 12 inimest.
Eesti sotsiaalministeerium alles kujundab seisukohta direktiivi suhtes. Kui ministeerium otsusele jõuab, peab selle kinnitama valitsus ja parlament. Seejärel algavad läbirääkimised teiste liikmesriikidega. Kaua menetlus kokku aega võtab, ei osatud sotsiaalministeeriumist öelda.
Eestis hakatakse ka kopse siirdama
Tartu ülikooli kliinikumi torakaalkirurgia vanemarst dr Tanel Laisaar töötab selle nimel, et peagi saaks Eestis ka kopse siirata. Selle nimel käivad praegu terve meeskonna ettevalmistused ja juba aasta-paari pärast võib ka Eestis kopsude siirdamine alata.
Laisaare sõnul vajaks Eestis kopsusiirdamist umbes viis kuni kümme inimest aastas. Kopsudoonoriks ei sobi mitte igaüks, täheldas Laisaar. Seetõttu tervitab ka tema Euroopa Liidu plaani muuta suhtlus riikide vahel avatumaks.
Südamesiirdamisi kavas pole
Laisaare sõnul võiks Eesti arendada sidemeid eeskätt Skandinaavia riikidega, kus on siirdamine hästi arenenud. „Aga eks iga riigi prioriteet on ikka tema enda kodanikud, kui seal kellelegi ei sobi, siis pakutakse teistele,” tõdes ta. Üldse võib üleeuroopaline elundidoonorluse ühtlustamine endaga tuua omajagu segadust. „Kuna riigid on erinevad, eetika ja seadused samuti.”
Praegu ootavad tema sõnul kaks Eesti patsienti Viini haiglas kopsusiirdamist, mille õiguse Eesti arstid neile välja võitlesid. Laisaare hinnangul peaks meditsiini arendama ikka süsteemselt, nii et patsientidel oleks põhimõtteliselt võimalus saada parimat ravi oma riigis.
Südamesiirdamist pole Eestis kavas alustada, sest vajadus on liiga väike.
