Lefortovo vanglat võidi küll nimetada sanatooriumiks, sest füüsilist vägivalda oli siin vangide vahel vähe, kuid see-eest on see kinnipidamiskoht tuntud oma psühholoogiliste surve ja vangide murdmismeetodite poolest.

"Me puutume kokku sellega, et FSB uurijad lubavad endale mitmesuguseid seaduserikkumisi. Näiteks keelavad kinnipeetavatel kõik kohtumised, keelavad ka telefonikõned, juurdlused venitatakse väga pikaks. Meile kaevati, et uurijad ei ilmunud välja kolm kuud," rääkis Moskva ühiskondliku vanglate vaatluskomisjoni liige Andrei Babuškin.

Loe artikli täisteksti ERRi uudisteportaalist.