Neeme Raud sai Valdo Pandi ajakirjanduspreemia
Laureaaditiitli tõi Rauale silmapaistvalt hea ajakirjanduslik töö. Preemia loodi 1980. aastal, varem on seda üle antud kuuel korral, teatas rahvusringhäälingu pressiesindaja.
Neeme Raud alustas oma tegemisi Eesti Raadios juba 13-aastasena, pärast esimesi raadioalaseid katsetusi Tallinna Pioneeride Palees noorte reporterite ringis. Päris raadios sai temast noorukitesaate "Mikroveski" kaassaatejuht toimetaja Reet Made kõrval. Edasi tulid kaastööd mitmetele Eesti Raadio saadetele, muuhulgas sellistele tolle aja tuntud programmidele nagu "Perekond ja kodu", "Muusikaline tund", "Keskööprogramm", "Suveraadio". Järgnes juba kaastöö Eesti Raadiole Moskvast, kus Raud asus keskkooli lõpetamise järel õppima Moskva Riiklikus Ülikoolis. Oma esimese töötõendi Eesti NSV tele-ja raadiokomitee nooremtoimetajana sai ta 1988. aasta detsembris. Edasi tuli aasta noortesaadete toimetajana raadios ja saatejuhina Eesti Televisooni noorteprogrammis "Oma asi" koos Reet Ojaga.
Pärast kolimist Põhja-Ameerikasse 1990. aastal töötas Raud Toronto väliseesti ajalehe “Vaba eestlane” asetoimetajana ja alustas Toronto multikultuurses raadiojamas esmakordselt eestikeelsete uudiste vahendamist. Aastatel 1992-2004 oli ta Ameerika Hääle ajakirjanik, esmalt Washingtonis ja seejärel New Yorgis, tehes samas pidevalt kaastööd ka ETVle ja ERle.
2005. aastal liitus Neeme Raud ETV ja ER meeskonnaga ning jätkas pärast kahe organisatsiooni ühendamist rahvusringhäälingu korrespondendina Ameerika Ühendriikides. Ta on rahvusvahelise haardega ajakirjanik, kelle asjatundlikkus ja veenvus ning suurepärane kontaktide loomise oskus on andnud ligipääsu huvitavatele materjalidele ja põnevatele persoonidele.
ERRi juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul suudab Neeme Raud end pühendada nii tele- kui ka raadiosaadetele ilma, et üks pooltest kaotaks. "See saavutus on seda hinnatavam, et Neemel tuleb kogu sisulise süvenemise kõrval ära teha ka teleoperaatori töö. Ta on särav inimene ja väga hea kolleeg. Neeme puhul olen ma alati imestanud, kuidas ta üksinda suudab ära katta sedavõrd suure riigi, olles kohal kõigil olulistel sündmustel, ja samal ajal mitte kaotada kontakti Eestiga. Alati leidub tema pikemates lugudes ja ülevaadetes midagi, mis parasjagu haakub koduste aktuaalsete teemadega. Intervjueerijana on ta aga täpne, selge ja huvitav, valdab teemat - usaldusväärne ja veenev," rääkis Allikmaa.
Urmet Kook, ERRi uudistetoimetuse juht, ütles laureaati iseloomustades: "Parafraseerides klassikuid: enne läheb jumalapäike looja kui jõuan üles loetleda kõik need põhjused, miks Neeme Raud seda preemiat väärt on. Lihtsalt ja banaalselt öeldes on Neeme tõeline professionaal, mis avaldub minu jaoks ennekõike selles, et ta suudab keerulistest asjadest rääkida lihtsalt ja arusaadavalt ning teisalt oskab ta näiliselt lihtsatest asjadest leida seoseid ja kõrvaltahke, mis need asjad märksa laiemasse konteksti asetavad. On puhas rõõm, et rahvusringhäälingul on maailma üliriigis selline korrespondent!"
Lisaks päevakajalistele reportaažidele nii tele- kui raadiosaadetes (kaastööd saadetes “Välisilm”, “Reporteritund” jt) on Neeme Raud koostanud mitmeid põhjalikke käsitlusi aktuaalsetel välispoliitilistel teemadel; näited viimase kolme aasta töödest:
1. 2007. aastal reportaaž Quantanamo vangilaagrist Kuubal, kus Neeme Raud käis välisajakirjanike grupi koosseisus vaatamas, millistes tingimustes seal Al Quida tegelasi kinni peetakse ja kuidas Ameerika Ühendriigid kavatsevad probleemi lahendada (Vikerraadio, 27.03.2007, "Välisilm");
2. 2007. aastal reportaaž Eestist pärit poistest, nn narkomuuladest, kes on narkootikumide vedamisega Equadoris ja Quatemaalas kinni peetud, kohtus süüdi mõistetud ja kes sealsetes vanglates pikki karistusi kannavad (Vikerraaadio, 06.09.2007);
3. autori- ja reporteritöö saates “Kiirteel: Ida ja Lääne vahel”, mis oli Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese avalik kahekõne Washington Posti ajakirjaniku Anne Applebaumiga ajaloo mõtestamisest, Euroopast ja Venemaast. Debatt salvestati 10. oktoobril 2007 toimunud Presidendi Kärajatel Pärnus (ETV, 17.11.2007);
4. intervjuu dokumentaalfilmi režissööri Nathaniel Kahniga, kes tegi dokfilmi oma isast, 20. sajandi ühest mõjukamast arhitektist, Hiiumaal sündinud Louis Kahnist. Film sai USA väärtfilmikinodes erakordselt positiivse vastuvõtu osaliseks ja ETV palus filmi autoril selle Eesti televaataja jaoks ka sisse juhatada (ETV, 29.12.2008);
5. dokumentaalfilm “Kuidas edasi, USA?”, milles ameeriklased eri elualadelt räägivad oma ootustest uue presidendi Barack Obama ametisse astumise hakul. Intervjueeritavateks on politoloog ja just enne valimisi USA kodanikuks saanud Nina Hruštšova; sõjaväestrateeg ja USA armee uue käsiraamatu autor kolonel-leitnant John Nagl; majandusanalüütik Ken Goldstein; riskikapitalist Steve Jürvetson; New Yorgi kohtunik Betty Weinberg Ellerin ja Oscari pälvinud kirjanik ning režissöör John Patrick Shanley (ETV 24.11.2008, sarjas "Välisilm”).
Tunnustust väärib Neeme Raua valmisolek reageerida sündmustele Eestis ja kajastada samateemalisi mõttevahetusi Ühendriikides. Näiteks Reporteritund USA kirjanik David Satterist ja filmidokumentalist Andrei Nekrassovist - mõlemad käsitlevad oma teostes Vene demokraatia lämmatamist, Vene-Eesti suhteid ning pronkssõdurist alguse saanud ja Venemaalt lähtuvat Eesti-vastast propagandasõda.
ETV ekraanil on Raud pikemate dokumentaalsaadetega kajastanud kõiki USA presidendivalimisi alates 1996. aastast. Neist esimene oli ETV eetris 1995. aastal: ÜRO 50. aastapäevale pühendatud kolmeosaline sari. Lisaks on Neeme Raud ka trükiajakirjanduses avaldanud mitmeid välispoliitilisi teemasid käsitlevaid artikleid.
Raud on lõpetanud New Yorgi Ülikooli (BA, summa cum laude) ajakirjanduse ja organisatsiooni juhtimise erialal ning tal on magistrikraad (MA) rahvusvaheliste suhete alal Columbia Ülikoolist.
Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia on varem pälvinud Rein Karemäe (1980), Mati Talvik (1985), Lembit Lauri (1988), Toomas Uba (1998), Aarne Rannamäe (2008) ja Mihkel Kärmas (2009). Preemia väljaandmise eesmärgiks on loominguliselt silma paistnud ning tuntud tegevajakirjanike tunnustamine ühiskonnale oluliste teemade professionaalse ja uudse käsitlemise eest, samuti Valdo Pandi mälestuse hoidmine.
Laureaadi väljaselgitamiseks moodustas rahvusringhäälingu juhatus žürii, kuhu kuulusid Ainar Ruussaar, Sulev Valner, Einar Ellermaa, Toomas Lõhmuste, Ulvi Pihel, Tiit Kimmel, Mary Velmet, Riina Rõõmus ja Mihkel Kärmas. Kandidaate said esitada rahvusringhäälingu töötajad. Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia saab ajakirjanikule määrata ühel korral.
