„Oleme rõõmsad, sest peagi Eestist lahkudes saame tõdeda, et oleme andnud panuse siinsete merealade ohutumaks muutmisesse. Hindame Eesti mereväega töötamist ja loodame ka edasisele heale koostööle,“ ütles NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ülem kaptenleitnant Peter Krogh.

NATO 1. alaline miinitõrjegrupp on alates 14. oktoobrist Eestis kontrollinud üle 93 ruutkilomeetri merepõhja, mis on võrdne 13 000 jalgpalliväljaku suuruse alaga. Senise töö käigus on kaardistatud ning tuvastatud ligi 200 meres olevat lõhkekeha sarnast objekti. Kinnitatud leidude hulgas on mitmeid miine ja torpeedosid, mis pärinevad kõik Teisest maailmasõjast.

Merel toimetav NATO üksus on Paldiski lähedalt tuvastanud kaks Saksa päritolu G7 torpeedot, millest igaüks sisaldas 450 kilogrammi lõhkeainet. Lisaks tuvastati kolm Soome päritolu S-38 miini, igaühes neist 200 kilogrammi lõhkeainet. Leidude hulgas on ka Saksa EMS kontaktmiin ning 450 kilogrammi lõhkeainega Saksa MTA torpeedomiin. Rahvusvaheline üksus on enamuse lõhkekehadest juba kahjutuks teinud, ülejäänu lõhkavad Eesti mereväelased.

NATO 1. alaline miinitõrjegrupp saabus Tallinnasse visiidile 11. oktoobril. Lisaks koostööharjutusele viivad liitlased 25. oktoobrini Eestis läbi ajalooliste lõhkekehade kahjutuks tegemise operatsiooni. Üksusesse kuuluvad staabilaev HDMS Thetis ning miinijahtijad FGS Weilheim, LVNS Talivaldis, BNS Narcis, HNOMS Rauma, HMS Cattistock ja HNLMS Urk.

NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevad sõjalaevade grupid osalevad erinevatel liitlas- ja partnerriikide korraldatavatel õppustel, harjutustel ja operatsioonidel. NATO 1. alaline miinitõrjegrupp on miinitõrjealase pädevusega valmidusüksus, mida allianss võib lühikese etteteatamisega erinevatesse maailma paikadesse ülesannetele saata.

Eesti merevägi on osalenud NATO miinitõrjegrupi töös üle kümne aasta. NATO 1. alalist miinitõrjegruppi juhtis alates 2016. aasta juunist kuni 2017. aasta juunini Eesti mereväeohvitser. 2017. aasta esimesel poolaastal olid ka NATO üksuse juhtstaabi liikmed Eesti mereväelased.