Eesti ametnike ja kaitseväelaste ning NATO kaitseplaneerijate vahelistel läbirääkimistel arutati Eesti kaitsevõime üldist hetkeseisu, pika-ajalisi plaane ning väevõime-eesmärkide täitmist, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Eesti delegatsiooni juhtinud asekantsler Lauri Tumm ütles, et NATO kaitseplaneerijad tunnustasid Eestit eelkõige kaitsekulutuste säilitamise eest kahe protsendi lähedal sisemajanduse kogutoodangust. „Vaatamata keerulisele majanduslikule olukorrale moodustab kaitse-eelarve järgmisel aastal sisemajanduse kogutoodangust 1,9 protsenti ning see lubab meil teha piisavalt investeeringuid Eesti kaitsevõime edasiseks arenguks. Samuti tunnustati Eesti kaitseväelaste väljapaistvat osalemist välismissioonidel ning Ämari lennubaasi graafikujärgset valmimist,“ ütles kaptenleitnant Tumm.

„Samas juhtisid NATO planeerijad meie tähelepanu sellele, et muutunud majanduskeskkonnas tulevasi suurhankeid tehes peetaks kindlasti silmas tehnika kogu elutsüklikulu. Samuti rõhutati vajadusele arendada lõplikult välja Eesti kaitseväe harjutusväljad, et tagada kaitseväelastele tasemel väljaõpe,“ lisas Tumm.

Kohtumise põhjal koostab NATO väeplaneerimisosakonna juhi Frank Bolandi eestvedamisel tegutsev töögrupp Eesti riigikaitse arengut käsitleva hinnangudokumendi. Selline dokument valmib regulaarselt kõigi NATO liikmesriikide kohta iga kahe aasta järel ning on osa alliansi tavapärasest kaitseplaneerimisprotsessist.