Peaminister Andrus Ansipi sõnul on uus strateegiline kontseptsioon kõigile NATO liikmetele olulise tähtsusega. „NATO on jätkuvalt kõige võimsam kaitseorganisatsioon maailmas. Uus strateegiline kontseptsioon rõhutab, et allianss on ajaga kohanev elujõuline liit, mis suudab edukalt toime tulla nii konventsionaalsete kui uute ohtudega,“ ütles valitsusjuht valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel.

„Eesti on olnud dokumendi valmimisel aktiivne kaasarääkija ning meie huvide ja ettepanekutega on kontseptsiooni tekstis arvestatud,“ lausus Ansip.

Strateegiline kontseptsioon on 1949. aasta Washingtoni lepingu kõrval tähtsuselt teine dokument NATO tegevuses, mis defineerib alliansi eelseisvad väljakutsed ja eesmärgid muutunud julgeolekukeskkonnas järgmiseks viieks kuni 15 aastaks. Praegu kehtiv strateegiline kontseptsioon, mis on NATO jaoks järjekorras kuues, kiideti heaks 1999. aasta tippkohtumisel Washingtonis.

Juhtide arvu vähendatakse 13000 inimeselt 9000le

Lisaks strateegilise kontseptsioonile arutavad riigijuhid Põhja-Atlandi Nõukogu (North Atlantic Council) raames NATO sõjalise juhtimisstruktuuri ja agentuuride reforme. Kava kohaselt vähendatakse NATO juhtimisstruktuuri isikkoosseisu praeguselt enam kui 13 tuhandelt alla üheksa tuhande inimeseni. Selle reformiga säilitab NATO paindlikkuse kiiresti reageerida uutele väljakutsetele. Jätkuvalt peab olema tagatud, et allianss on valmis samaaegselt läbi viima kahte suuremat ning kuut väiksemat sõjalist operatsiooni.

Tippkohtumisel oodatakse riigijuhtidelt heakskiitu niinimetatud Lissaboni võimepaketile, mis määrab NATO seisukohalt tähtsaimad väljaarendatavad sõjalised võimed. Ajal, mil osade riikide kaitsekulud vähenevad, on oluline suunata ressursid kõige kriitilisema tähtsusega võimeprojektidele. Eesti seisukohalt on oluline, et kümnekonna projekti nimistu sisaldab muu hulgas ka küberkaitsevõime eelisarendamist.

Ürituse teisel päeva on kavas Afganistanis tegutsevate rahvusvahelistesse julgeolekuabijõududesse (ISAF - International Security Assistance Force) panustavate riikide kohtumine, mille raames plaanitakse välja kuulutada uus etapp julgeolekuvastutuse üleandmisel Afganistani valitsusele. ISAF-i riikide esindajad kinnitavad pühendumist jääda seotuks Afganistani operatsiooniga seni, kuni järk-järguline vastutuse üleandmine kohalikele julgeolekujõududele saab toimuda vastutustundlikult.

Kohtumiselt on oodata olulisi otsuseid, kuidas liitlasriigid ühiselt kaitsevad oma elanikke ja territooriumi võimalike raketirünnakute eest. Ballistiliste rakettide tõrjumiseks suunatud raketikaitsekilbi rajamiseks on NATO-l vajalik tehnoloogia olemas ning seda on võimalik kasutada liikmesriikide territooriumi kaitseks.

Lissaboni kohtumise raames toimub ka NATO - Venemaa Nõukogu arutelu.