NATO eelarve reformimise tõttu peab Eesti maksma 200 000 eurot varasemast rohkem

NATO ühiseelarve reformiga, mille käigus väheneb USA ja suureneb teiste liitlaste panus, hakkab Eesti 200 000 eurot rohkem maksma, edastas Eesti rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Kui varasemalt oli Eesti kuluosa 0,116 protsenti NATO eelarvest, siis edaspidi on see 0,125 protsenti. "Eesti osamakse NATO ühisrahastatavatesse eelarvetesse on 2019. aastal 2,5 miljonit eurot, muudatuse tulemusena aga peab Eesti edaspidi igal aastal arvestama umbes 200 000 eurose lisakuluga," ütles kaitseministeeriumi riigikaitse planeerimise osakonna juhataja Tiina Uudeberg.

NATO ühisrahastatavad eelarved on tsiviileelarve, sõjaline eelarve ja NATO julgeolekuinvesteeringute programm NSIP.

Uudebergi sõnul vaatavad liitlasriigid regulaarselt üle NATO ühiselt rahastatavate eelarvete kulude osakaalud ning äsja lepiti kokku uues kulude jagamise valemis, mis hakkaks kehtima alates 2021. aastast. Uue valemi kohaselt tõuseb enamikele Euroopa liitlastele ja Kanadale omistatavate kulude osakaal, samas kui Ameerika Ühendriikide osakaal väheneb. Ühendriikide osa vähendatakse umbes 22 protsendilt 16-le.

Ühiselt rahastavad eelarved on mõeldud NATO peakorterite ja sõjaliste staapide tegevuse rahastamiseks. Lisaks kaetakse neist ka teatud NATO operatsioonide ja missioonidega seotud kulusid ning NATO-le kui organisatsioonile kuuluvaid sõjalisi võimeid.

Eesti on aga saanud NATO NSIP eelarvest alates 2016. aastast umbes 63 miljonit eurot. Tänavu on see summa pisut üle 19 miljoni.