Bisogniero hinnangul on Balti riikide praegune NATO õhuturbeoperatsioon suurepäraseks näiteks targast kaitsest ning ta avaldas lootust, et see missioon muudetakse lähitulevikus alaliseks.

Kaitseminister Laar märkis, et Eesti jaoks ei ole targa kaitse kontseptsioon tegelikult midagi uut. "Me oleme oma riigikaitse arendamisel viimasel 15 aastal pidevalt leidnud teiste riikidega ühiseid koostööprojekte, mis pakuvad vajalikke lahendusi vähema raha eest, olgu selleks siis Balti kaitsekolledž, Balti riikide merevägede koostöö või ühisüksustega panustamine NATO reageerimisjõududesse," ütles Laar.

"Samas leidsime asepeasekretär Bisognieroga, et tark kaitse ei tähenda, et riigikaitsesse võib seetõttu hakata vähem investeerima – kõik sõjalised võimed nõuavad siiski korralikke investeeringuid," lisas kaitseminister.

Samuti tunnustas asepeasekretär Bisogniero Eesti kaitseväelaste arvestatavat panust välismissioonidel ning tõi Eesti eeskujuks teistele NATO liikmesriikidele kindlameelse otsuse eest panustada 2012. aastast 2% sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsele.

"Seejuures on oluline, kuidas seda 2 protsenti kasutatakse – kaitse-eelarve peab eelkõige minema reaalse võitlusvõime tõstmiseks ning nutikatele lahendusele," nentis kaitseminister Laar.

Kohtumisel räägiti ka kevadel toimuvast NATO Chicago tippkohtumisest ning NATO ja Venemaa suhetest.

Asepeasekretär Bisogniero kohtus eile õhtul ka Kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marraniga ning esines ettekandega Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses.

Asepeasekretär Bisogniero on NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni poolt määratud niinimetatud targa kaitse (smart defence) eriesindajaks. Eestis tutvustas ta targa kaitse kontseptsiooni ning arutas targa kaitsega seotud võimalikke projekte, kuhu Eesti saaks panustada.