Narvskaja Gazeta sõdib eesti keele vastu

Ajaleht Narvskaja Gazeta jätkab võitlust mullu detsembris vastu võetud seaduse vastu, mis kehtestas kohalike omavalitsuste asjaajamiskeeleks eesti keele.

Ajaleht teatab, et hiljuti sai Narva volikogu õiguskantsler Alar Jõksilt vastuse järelepärimisele, mille talle saatis Narvas moodustatud töögrupp, mis uurib kohaliku omavalitsuse korralduse seadusse (KOKS) detsembris tehtud paranduste vastavust põhiseadusele.

Õiguskantsler nentis ajalehe teatel, et parandused vastavad põhiseadusele.

Ajaleht ei jäänud vastusega rahule ja meenutas, et detsembris KOKS-i viidud parandus lubab küll pärast valitsuselt vastava õiguse saamist kasutada mõnd teist keelt sisemise asjaajamise keelena ning volikogu istungite protokollid võib tõlkida püsielanike enamiku keelde, kuid seadus nõuab jätkuvalt, et istungeid peetaks eesti keeles. Teise keelde võib istungeid vaid tõlkida.

Narvskaja Gazeta meenutas, et ainult 4,2 protsenti Narva elanikest on eestlased ja ka volikogus on eestlasi vähe. Kuna kandidaatidelt ei nõuta enam eesti keele oskust, pole põhjust loota, et eesti keele oskajate hulk Narva volikogus suureneb, nentis ajaleht.

Seega peab näiteks härra Sidorov volikogu järjekordsel istungil paberilt ette lugema tema jaoks eesti keelde tõlgitud teksti, mis omakorda tõlgitakse teiste saalis istuvate härrade jaoks vene keelde, ironiseeris ajaleht. Narvskaja Gazeta ennustas, et ühel või teisel moel hiilitakse Narvas seadusest niikunii mööda.

Riigikogu võttis seaduse vastu mullu 4. detsembril 42 poolthäälega, vastuhääli oli üheksa. Seadust toetas kolmikliit, vastu oli Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) fraktsioon. Valdav osa Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikuid jättis toona hääletamata.

EÜRP saadikud ja paarkümmend Narva volikogu liiget pöördus detsembris presidendi poole üleskutsega seadus välja kuulutamata jätta, kuid Rüütel asus riigikogu enamuse poolele.

4. detsembril lükkas riigikogu tagasi Keskerakonna liikmete Edgar Savisaare, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani algatatud eelnõu, mis andnuks omavalitsustele õiguse ise määrata oma sisemise asjaajamise keelt.

Eelnõu toetas 24 Keskerakonna ja EÜRP saadikut, vastu oli 37 kolmikliidu esindajat.

26. veebruaril allkirjastasid Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja EÜRP juht Viktor Andrejev kahe erakonna kokkuleppe.

Selle üks punkt ütleb, et vältimaks keelealast diskrimineerimist lähtuvad osapooled kohaliku omavalitsuse asjaajamise keele küsimuse alases seadusloomes Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu nõuetest.