Narvalanna elab kolmandat aastat elektrita
Endine esimees pidas uue juhatuse süüdistusi ebaõiglasteks ning 1999. aastal arvati korteriühistu üldkoosoleku otsusega võlg tema korteri üürivõlaks. Korteriühistu juhatus ei hakanud võla nõudmiseks kohtusse pöörduma, vaid korteriühistu põhikirjapunktist juhindudes otsustas Lõssenko korteri 2000. aasta juulis elektrita jätta.
“Mul ei olnud elektrivõlga,” kinnitas naine. Lõssenko püüdis tekkinud konflikti lahendada ja maksis ära oma osa soojussõlmest. Kuid mingile kokkuleppele juhatusega tal jõuda ei õnnestunud.
Ta sai juhatuselt teate, et 2002. aasta 1. jaanuariks oli ta üüri ja kommunaalteenuste eest võlgu 3070 krooni ja 55 senti. Teatele oli esimees kirjutanud: + osalustasu ja varastatu võlg (kulud).
“Palusin hindu põhjendada, kuid nad kas ei suuda või ei taha seda teha. Samuti ei suuda nad öelda, millise teenuse eest ma võlgu olen,” sõnas pensionär.
Pärast tulutut kirjavahetust korteriühistu juhatusega pöördus elektrist ilma jäetud Svetlana Lõssenko Narva prokuratuuri palvega asjasse selgust tuua. Korteriühistu esimehe suhtes algatati kriminaalasi, kuid hiljem see lõpetati, sest tema tegevuses ei leitud midagi kriminaalset.
Võidu 6a korteriühistu esimehe Boriss Kisseljovi arvates käitus juhatus Svetlana Lõssenkoga õigesti. “Ta on kommunaalteenuste eest võlgu ja me lülitasime tema korterist elektrienergia välja,” on Kisseljov endas kindel.
Ta ei osanud Põhjarannikule täpselt öelda, mille eest Lõssenko võlgu on, lisas vaid, et mis vahet seal on, naine on kommunaalteenuste kogumi eest võlgu ning et korteriühistu ei kavatse teda võla kättesaamiseks kohtusse anda.
Narva mittetulundusühingute assotsiatsiooni jurist Julia Averina tegi Võidu 6a korteriühistu juhatusele ettepaneku lahendada tekkinud konflikt kohtus ja esitada seal Lõssenkole rahalised nõudmised. Averina arvates polnud ühistul õiguslikku alust Lõssenkot elektrita jätta.