Narva venelased ähvardavad vägivallaga
Mišini sõnul teatas Krejza 5. augustil vastuses jaanuaris Narvas vastu võetud pöördumisele, et Eesti austab põhilisi inimõigusi ja -vabadusi ning venekeelse vähemuse õigused on suurel määral tagatud.
Tema hinnangul järeldub Krejza vastusest, et Eesti astumisel Euroopa Liitu ei muutu ei keele- ega ka kodakondsusseadus ning sajad tuhanded alalised elanikud jäävad oma maal kodakondsuseta isikuiks.
“Kohalikesse omavalitsustesse ei lasta saadikuina neid alalisi elanikke, kellel pole Eesti kodakondsust, ning lahendamata jääb ka “illegaalide” probleem,” ütles Mišin. “Kõrgepalgaliste ja mainekate ametikohtade täitmisel jääb edasi kõige tähtsamaks, et oleks elukutse “eestlane”.”
Ta lisas, et see vastus aitab purustada nende sadade tuhandete venelaste ja venekeelsete elanike illusioonid, kes lootsid oma õigusteta olukorra paranemist tänu Euroopa Liidu survele.
Krejza vastus tõendab, et ka Euroopa Komisjon rakendab inimõiguste valdkonnas topeltstandardeid, ütles Mišin.
“Komisjoni selline seisukoht sunnib inimesi kasutama võitluses oma õiguste ja tuleviku eest muid meetodeid,” lisas ta.
Mišini sõnul võivad need vahendid olla nii diplomaatilised, näiteks pöördumine Strassbourg’i inimõiguste kohtu poole, kui ka sellised, kus areneb Makedoonias toimuvaga sarnanev konflikt.
Narva Vene Kodanike Liidu esimees ütles, et Narvas jaanuaris vastu võetud pöördumisele andis allkirja 15.800 inimest, kelle seas oli nii venelasi ja eestlasi, kodanikke kui ka mittekodanikke Narvast, Tallinnast, Paldiskist, Sillamäelt, Tartust ja mujaltki.
“Me kavatseme edastada need allkirjalehed Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele, mille istungjärk koguneb septembri alguses,” lisas Mišin.
