Narva taksojuhid saavad tööd jätkata keeleseaduse nõudeid leevendamata

Riigikogu majanduskomisjon otsustas tänasel istungil võtta ühistranspordiseadusest välja taksojuhtide keeletaset ja selle tõendamist kohustavad sätted, kuivõrd keelenõudeid taksonduses nagu ka paljudes teistes tegevusvaldkondades reguleerib keeleseadus ja selle alusel vastu võetud valitsuse määrus.

Eelmisel aastal jõustunud ühistranspordiseaduse muudatuste kohaselt peab tänavu 1. aprillist olema taksojuhtidel teenuse osutamiseks teenindajakaart ja selle saamise üheks tingimuseks on eesti keele oskust B1 tasemel tõendav dokument.

Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul pole selline universaalne nõue otstarbekas ja on põhjendamatult koormav. „Selle alusel peaksid eesti keele oskust B1 tasemel dokumentaalselt tõendama kõik taksojuhid, sealhulgas tuhanded eesti keelt emakeelena rääkivad kaasmaalased, mis on arusaamatu, et mitte öelda solvav,” ütles Kivimägi.

“Samal ajal ei astu eelnõu sammugi tagasi keeleseaduse nõuetest taksonduses. B1 taseme keeleoskuse nõue on keeleseaduse alusel kehtestatud valitsuse määrusega. Teenindajakaardi andjal nagu ka keeleinspektsioonil on põhjendatud vajadusel jätkuvalt õigus kontrollida taksojuhtide eesti keele oskust,” ütles Kivimägi.

Riigikogu liikmete Urve Palo ja Deniss Boroditši algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu andis algselt teenindajakaardi taotlemiseks täiendava üleminekuaja kuni 1. aprillini 2017. Majanduskomisjon otsustas jaanuaris, et nõuet teenindajakaardi kasutuselevõttu edasi ei lükata, vaid selle asemel jäetakse kehtivast ühistranspordiseadusest välja keeleseadust dubleerivad sätted.
Majanduskomisjon kavandab ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (159 SE) teist ja kolmandat lugemist Riigikogu täiskogus järgmisel nädalal. Muudatusettepaneku kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.