"Sellist asja polnud ma Venemaal kohanud. Lisaks lõputud kaebamised üksteise peale. Seda tuleb ka mujal ette, aga Narvas on see täiuslikkuseni arendatud," räägib mees Põhjarannikule.

Mehe sõnul elavad inimesed enamasti Narvas vaid missioonitundest. "Neid inimesi on siin linnas veel. Juba 10 aastat tagasi, kui Ülar Mark siin arhitektiks oli, kujunes välja see, et Lääne poolt tulnud inimesed väga toetavad üksteise ettevõtmisi. Ja on paljuski üksteisele pingemaandamise subjektiks töövälisel ajal," rääkis Tambu.

"Ilmselt keegi meist ka ei istuks siin, kui meis poleks teatud missioonitunnet. Mingi aeg pani mind tegutsema see, et mul oli kahju selle linna elanikest. Nägin, kuidas igal pool mujal Eestis inimesed elavad; millised on tegelikult võimalused."

Tambu tõi välja, et ajalooline situatsioon ongi loonud olukorra, kus kõige tugevam samastumine on linnaga. "Kui vestelda inimestega, selgub, et valdav osa pole pärast seda [Eesti iseseisvumist - toim.] Venemaal käinud," rääkis ta, et umbes sama protsent ei käi ka mujal Eestis. "Eestiga pole nad suutnud end eriti samastada ja seetõttu polegi muud identiteeti kui narvitjane-oma. Mujal Eestis ollakse esmalt eestlane ja siis tallinlane või tartlane."