2017. aastal abilinnapeaks valitud Jevgrafov oli tööle asudes enamike narvalaste jaoks täiesti uus nägu, varasemalt ta poliitikas tegev polnud, kirjutab venekeelne Delfi. Peamiselt oli mees tuntud kohalikus spordimaailmas võrkpallurina, mängides spordiklubis Energia.

Jevgrafov kogus aga kiiresti tuntust ja kui eelmise aasta suvel mõisteti kelmuses süüdi Narva linnavolikogu esimees Aleksander Jefimov, spekuleeriti, et toonane, samuti kõva kriitika adressadiks olnud linnapea Tarmo Tammiste võtab Jefimovi koha üle ning linnapeaks saab noorpoliitik Jevgrafov. "Toona mulle konkreetset ettepanekut hakata linnapeaks ei tehtud," rääkis Jevgrafov Delfile.

Märtsi keskel avaldas Narva linnavolikogu linnapea Tarmo Tammistele umbusaldust reservfondi raha ebamõistliku raiskamise pärast. Täpsemalt oli tegemist teatrietenduse rahastamisega. Aga juba mitu kuud enne umbusaldust jõudis ametnike ja volinikeni jutt, et Jevgrafovist võib saada peagi linnapea. Voronovi veetav valimisliit Kodulinn Narva esitas küll veel kandidaatideks ka Olga Ivanova ja Martin Repinski, aga seda ilmselt vaid selleks, et näidata mingisugustki konkurentsi, kirjutab venekeelne Delfi.

2017. aasta novembris abilinnapeaks saanud Jevgrafov rõhutas tööle asudes, et on on lubamatu, et võimule pääsemiseks tuleb olla kindla erakonna liige, vihjates Narvas valitsenud Keskerakonna ainuvõimule. Toona ei osatud ette näha, et 2018. aasta suveks kuulub võim Narvas parteitutele, kui välja arvata Tarmo Tammiste, kes suure Keskerakonnast lahkujate lainega kaasa ei läinud. Nüüd, märtsi keskel, saadi lahti ka Tammistest.

"Ma ei liitunud siis (2017. aastal - toim) ühegi parteiga ja olen siiani parteitu," ütles Jevgrafov.

Eelmisel nädalal vahistatud Aleksei Voronov, kes Keskerakonna fraktsioonist lahkumise järel asus juhtima Kodulinn Narva fraktsiooni ja kes paljude hinnangul linna valitsemises põhiline niiditõmbaja on, mõjutab siiani paljude arvates ka just Jevgrafovi tegemisi, seega peetakse tulevast linnapeast endiselt hetkel trellide taga viibivast Voronovist sõltuvaks.

Jevgrafov aga ütleb, et kuna linnapea valimine on salajane, siis volikogu liikmed saavad oma valikutes olla vaba, mistõttu ta ei ole ka kindel, et ta ametisse üldsegi määratakse. Tema sõnul näitab see ka seda, et otsuste taga ei saa olla ainult üks inimene, pidades silmas Voronovit.

"Kuidas saad sa mõjutada salajast hääletust? See on võimatu. Poolteist aastat, mis ma olen olnud abilinnapea, ei ole olnud ühtegi olukorda, kus Aleksei Voronov oleks mu eest otsustanud või püüdnud seda teha. Olen teinud kõik otsused kas iseseisvalt või kollektiivselt teiste vastutust jagavate inimestega. Minu jaoks on säärane otsustusvabadus olnud põhiväärtuseks esimesest tööpäevast alates," ütles Jevgrafov.

Ta ütles, et sai konkreetse pakkumise linnapea ametikohale alles pärast Tarmo Tammiste tagandamist.

"See oli kaks või kolm nädalat tagasi. Ma ei rääkinud sellest isiklikult Voronoviga, kuid siiski mõne teise Kodulinn Narva esindajaga, näiteks volikogu esimehe Irina Janovitšiga," ütles Jevgrafov, rõhutades, et tema kandidatuur sai fraktsiooni koosolekul heaks kiidetud.

Jevgrafov möönis, et linnapeakandidaadiks olemisega nõustumine ei tulnud kergelt.

"On selge, et kui pole probleeme, konflikte ja pingeid, on lihtsam võtta vastu igasuguseid positsioone hästi töötavas mehhanismis," ütles Jevgrafov. "Olles praeguses olukorras linnapea, see nõuab eriti suurt vastutust. Ma mõistan seda. Ma tean, et ka teised mõistavad."

Kui ta peaks saama linnapeaks, kavatseb ta kaotada oma majandusvaldkonnaga tegeleva abilinnapea ametikoha, mida ta seni on ise pidanud. "Võtaksin selle vastutuse (linnapeana - toim.) endale. See on minu valdkond ja mul on häid ideid, kuidas edasi minna," ütles Jevgrafov.

Aleksei Jevgrafov on lõpetanud Pähklimäe gümnaasiumi. Tallinna ülikoolis omandas ta haldusjuhtimise eriala, töötades õpingute ajal ka turvafirmas ESS (kandis hiljem nime Falck). Hiljem töötas Narvas, juhtides viis aastat hotelli Inger, hiljem kaks aastat osakonnajuhatajana Elionis. Seejärel hakkas ta tegelema ettevõtlusega mitmel rindel, alates töötute abistamisest kuni flanelltekkide tootmiseni.

Alustades tööd abilinnapeana, oli ta sunnitud 2017. aastal lahkuma firmade juhatustes, jäädes siiski nende omanikeks. Kui temast oli saanud linnavalitsuse liige, võttis ta koheselt kaks kuud puhkust, et viia lõpuni oma tegevus MTÜ-ga JOB, mis tegeleb töötute koolitamisega.

Täna ütles Aleksei Delfile, et ta ei ole enam seotud selle MTÜ tööga. Samuti müüs ta oma osaluse ettevõttes, mis tootis ja müüs tekke.