“Juhin kõigepealt tähelepanu asjaolule, et istungite pidamist, millele keskendub taotluse põhjendav osa, ei saa pidada sisemiseks asjaajamiseks,” on kirjas ministri vastuses.

Narva volikogu esitas eelmise aasta lõpus valitsusele taotluse algatada kehtiva seadusandluse parandused, mis võimaldaksid Narva linnavolikogul läbi viia oma tööistungeid nii riigikeeles kui ka vene keeles

Maimets põhjendas oma äraütlevat otsust sellega, et Narva elanikkonna absoluutne enamik ei osale kindlasti linnavolikogu koosolekul, volikogu otsustega on võimalik tutvuda nende tõlgete kaudu ning arusaamise otsuste põhjendusest tagab vajadusel saadikute vene keele oskus.

“Rahva poolt legitiimselt valitud saadikute kohus on esindada oma valijate huve parimal võimalikul tasemel,” kirjutas minister. Ta lisas, et selle vältimatuks tingimuseks on eesti keele oskus, mille puudumine mõnel neist on nähtavasti kõnealuse taotluse üks põhjus.

Haridus- ja teadusminister viitab ka sellele, et Narva volikogu taotlusest ei selgu, kuidas oleks tagatud riigikeele kasutus juhul, kui võõrkeele kasutuselevõtuga soostutaks.

“Võõrkeelte rolli suurendamisele Narva avalikus keelekasutuses võib asuda siis, kui on tagatud riigikeele kasutamine seaduses ette nähtud kujul,” ütles Maimets.

Samuti lisas minister, et võõrkeele kasutuselevõtt linnavolikogu istungitel ei ole põhjendatav volikogu liikmete enamiku viletsa riigikeele oskusega, kuna paljud neist töötavad ametikohtadel, kus on nõutud eesti keele oskuse kõrgtase.

Narva linnavolinik, Eestimaa Ühendatud Rahvaparteisse kuuluv Gennadi Afanassjev saatis peaminister Juhan Partsile mai keskel avaliku kirja meeldetuletusega, et volikogu ootab vastust Narva volikogu taotlusele kasutada istungitel vene keelt.

Volikogu võttis mullu 29. novembril vastu valitsusele adresseeritud pöördumise. Volikogu esimees Mihhail Stalnuhhin edastas kirja toonasele peaministrile 6. detsembril.

Maimets märkis vastuses Narva volikogule, et ministeerium on pärast Stalnuhhinilt taotluse saamist pöördunud mitmel korral volikogu esimehe poole, et saada taotlusele täiendavaid materjale, kuid volikogu pole ministeeriumile vastanud.

Viimase paari aasta jooksul on Narva volikogu kolmel korral arutanud võimalust kasutada volikogus ka vene keelt.

Keeleinspektsiooni järelevalvejuht Leho Klaser on varem BNS-ile öelnud, et kui Narva volikogus oleks töökeelena kasutusel ka eesti keel, võiks teine asjaajamiskeel olla vene keel. “Aga eesti keel, mille kõrval vene keeles asju ajada, Narva linnavolikogus puudub,” ütles ta.

Keeleinspektorid on tuvastanud, et Narva ametnikud ei valda riigikeelt ning ka dokumente vormistatakse vene keeles.