Hermanni kindluse ja Narva sadama vahelisele alale rajatava promenaadi arendaja on Narva linnavalitsus, kirjutab Eesti Päevaleht.

Projekti ideede ja tasuvusanalüüsi eest vastutava OÜ Consumetric juhatuse liikme Oliver Loode sõnul on promenaadi kõige intrigeerivam osa kahel pool jõge asuvad vaateplatvormid, mis ühendatakse pimedal ajal valguskiirtega, moodustades üle vee ulatuva silla.

Valgusallikaks võivad olla tema sõnul laserkiired või ka prožektorid, nagu neid kasutatakse rokikontsertidel. Vahemaa kahe platvormi vahel on umbes 200 meetrit.

„Kindlasti ei ole see odav,” tunnistab Loode, kuid usub, et sild võiks saada üheks Narva sümboliks. „Katsume saada loa ka mõlema riigi piirivalvelt ja ületada ametkondlikud takistused.”

Lisaks valgussillale on jõe Eesti poolel asuvale 800 meetri pikkusele promenaadile kavas rajada korralik kergliiklustee, ala suvekohvikule, terrasslava pronksist lõvide ja karusselliga. „Eesmärk on panna promenaad elama.” Loode nimetab ka vähemalt 150 pealtvaatajale vabaõhukino näitamise ja teatrietenduste korraldamise võimalust.

Narva arenduse ja ökonoomika ameti projektijuhi Anna Karina sõnul arvestatakse mõlema kaldapealse arendamisel ka Narva ja Ivangorodi ajalooliste aladega ning sealsete kaitserajatiste kultuuri- ja ajaloolise pärandiga. Arenduse täpsem summa selgub Karina kinnitusel veebruari lõpuks, mil valmib ka tasuvusuuring.

Ehitusprojekti koostava Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ hinnangul võib kogu investeering ulatuda 30 miljoni kroonini.

Vaatamata Läänemere vahetule lähedusele võib Eesti rannapromenaadid lugeda üles ühe käe sõrmedel, jõeäärsetest tasub märkimist vaid Tartu Emajõe äärne ala.

OÜ Consumetric juhatuse liikme Oliver Loode sõnul on Narva jõe äärse kujundamisel näpatud mõtteid seetõttu näiteks Saksamaalt ja Prantsusmaalt.

Projektijuht Anna Karina sõnul pakkus Consumetric koostöös Peterburi strateegiliste uuringute keskusega Severo-Zapad välja ideed, millest jäid sõelale eelkõige mitmesugused sümmeetrilised lahendused kahel pool Narva jõge.

Samuti on vaateplatvormidele kavas paigaldada infotablood teises linnas toimuvatest üritustest teavitamiseks ning pikksilmad piiritaguse naabri tegevuse jälgimiseks. Ehitustööd on kavas teha 2010.–2012. aastani.