Seaduse muutmise aluseks on tõdemus, et narkomaanide kuriteod on enamasti ajendatud just sõltuvusest ja nende inimeste lihtsalt trellide taha saatmisega ei muutu midagi. Niipea kui vanglaväravad avanevad, hakkab sõltlane uut doosi otsima ja kui selleks pole just hõbekandikul hästi tasustatavat tööd pakutud, siis võib narkomaani käsi sirutuda kas varastama või röövima, kirjutab Eesti Päevaleht.

Seadusemuudatus ei tähen­da siiski seda, et ühtegi narkomaanist varast või röövlit enam vanglasse ei saadeta, sest sõltuvusravi on plaanis kasutada vaid siis, kui karistuseks on mõistetud reaalne kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus. Samuti on eeltingimuseks süüdimõistetu nõusolek raviprogrammiga.

„See on ainuke võimalus tagada, et isik ka ise tõepoolest on huvitatud enda paranemisest," selgitas justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep ja lisas, et sõltuvusravile suunatute prognoositav arv võib jääda vahemikku 30-40 süüdimõistetut aastas.

Kui kohus kaalub, kas saata süüdistatav vanglasse või anda talle hoopis riigi kulul ravi, siis võetakse arvesse mitu tegurit: kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku, tema elutingimusi ja sõltuvusravi võimalikke tagajärgi.

Sõltuvusravi peaks kestma vähemalt üheksa kuud, kuna lühem ravi ei annaks soovitud tulemusi. „Kogu sõltuvusravi kestel on isik ka kriminaalhoolduse all ja allub käitumiskontrollile. Seega on lisaks ravi- ja rehabilitatsiooniprogrammis osalemisele inimesel paralleelselt võimalik ka oma elu hakata korda seadma, näiteks asuda tööd otsima. Kui ta aga jätab ravi pooleli, pööratakse vangistus täitmisele," selgitas Hillep.