Narkokuritegude eest eluks ajaks vangi

Valitsus toetas teisipäeval justiitsministeeriumis valminud eelnõu, mis näeb ette võimaluse määrata teatud narkokuritegude eest eluaegne vanglakaristus.

Eelnõu järgi võidakse uimastite suures koguses valmistamise, omandamise, valdamise ja muu sellise eest karistada 3-20-aastase või eluaegse vangistusega juhul, kui teo on toime pannud grupp või kuritegelik ühendus. Sama karistus ähvardab isikut, kes on varemgi pannud toime narkootikumidega seotud kuritegusid.

Praegune seadus näeb selliste kuritegude eest ette 2-10-aastase vangistuse.

Kuni eluaegne vangistus võib eelnõu kohaselt ähvardada ka täiskasvanut, kes annab suures koguses uimasteid edasi alla 18-aastasele isikule. Kehtiv seadus lubab sellise teo eest määrata kuni kümneaastase vangistuse.

Praegune karistusseadustik lubab eluaegse vanglakaristuse määrata mõrva, genotsiidi ja veel mõne kuriteo eest.

Justiitsminister Ken-Marti Vaher ütles ajakirjanikele, et eelnõu on tinginud narkokaubanduse ja -kuritegevuse murettekitav kasv. Kui 1998. aastal registreeriti veidi üle 200 narkokuriteo, siis 2000. aastal juba umbes 1600, selgub politseiameti andmetest. Mullu registreeriti üheksa kuuga juba ligi 1800 sellist kuritegu.

Vaher nentis, et kahjuks on Eesti muutunud ka narkokaubanduse oluliseks transiidimaaks. Siit tulenevalt on võitlus uimastikaubanduse ja -kuritegevusega kõige olulisem.

Minister lisas, et seejuures ei tuleks põhirõhk panna mitte narkosõltlastele, vaid uimastitega kauplejatele.

Vaher tõdes, et kogu Euroopa liigub narkokaubanduse eest määratavate karistuste karmistamise suunas. Eluaegse vangistuse võib kõige raskematel juhtudel saada Belgias, Iirimaal, Kreekas, Luksemburgis, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Teistes riikides ulatub maksimummäär kümnest aastast (Taani) 20-25 aastani (Austria, Holland, Hispaania ja Portugal). Itaalias on uimastikaubanduse kuritegeliku grupi juhile ette nähtud minimaalselt 20 aastat vangistust.

Justiitsminister avaldas lootust, et seadus jõustub hiljemalt talveks. Tema hinnangul peaks seadust toetama parlamendi suur häälteenamus, sest samalaadse eelnõu esitas ka Keskerakond.

“Tervitan seda, kuid siin võib alati küsida, miks ei teinud nad seadusemuudatust siis, kui ise võimul olid,” lisas ta.

Ministeeriumi eelnõu soovitab karmistada ka terve rea teiste uimastikuritegude eest määratavaid karistusi.

Sama eelnõuga tahab ministeerium muuta rangemaks võimuesindajate ja avalikku korda kaitsvate isikute suhtes kasutatud vägivalla eest määratavaid karistusi. Eelnõu sätestab ka karistused kohtunike ja välismaiste riigitegelaste solvamise eest.