Riigikohtu 18. oktoobri otsus on esmakordne ja kinnitab, et kuritegusid uuriv politsei ei tohi süüdistuse esitamisel toetuda vaid anonüümsetele tunnistajatele ja peab süü tõendamisel leidma muid võimalusi. Õigeks mõistvat kohtuotsust põhjendati Euroopa inimõiguste kohtu seisukohaga, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tartu maakohus saatis mehe kevadel seitsmeks aastaks vangi, kuid ringkonnakohus mõistis ta õigeks.

Tartu kriminaalpolitsei esitatud süüdistuse kohaselt omandas Mati Laanemets 1998. aasta sügisest kuni 2001. aasta märtsini korduvalt suures koguses amfetamiini. Politsei kuulas üle seitse Laanemetsaga suhelnud inimest, kes kinnitasid, et olid näinud mehel narkootilist ainet.

Korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ligi 20 aastat vangis veetnud Laanemets ajab Tartus väidetavalt mitut kuritegelikku äri. Kuna mehe tutvusringkond on lai, kartsid tema narkoärist teadlikud inimesed enda nime all tunnistusi anda.

Nende ja omaste turvalisuse huvides andis politseile neile varjunimed Gladiool, Telliskivi, Kapp, Kaktus, Kastan, Kanarbik ja Vihmavari.

“Kui tunnistaja nõuab omale anonüümset staatust, siis pole meil õigust seda talle keelata,” ütles Tartu narkopolitsei juhtivinspektor Nikolai Suvi.

Tartu maakohus mõistis Laanemetsa süüdi, kui oli ära kuulanud anonüümsete tunnistajate detailsed ütlused ja veendunud, et tunnistajad ei kandnud süüdistatava vastu vihavaenu.

Samuti arvestas kohus kaudse asitõendina Laanemetsa korterist läbiotsimisel kätte saadud 254 uut süstalt ning veel ühte süstalt, milles oli 0,142 grammi amfetamiini. Lisaks oli mees vahistamise hetkel narkojoobes.

Laanemetsa mõistis esmalt õigeks ringkonnakohus, sest leidis, et läbiotsimisel ilmnenud asja-olud võivad küll tõendada tema eluviise, kuid ei kinnita suures koguses uimastite omamist.

“Kui riigikohus sellise otsuse tegi, siis järelikult teame, et edaspidi tuleb meil hakata otsima süü tõendamiseks muid teid,” ütles Suvi. Tallinna narkopolitsei komissari Eerik Heldna sõnul kasutavad nemad kriminaalasjades väga tihti anonüümseid tunnistajaid.

“On olnud selliseidki kriminaalasju, kus tunnistajad on kõik anonüümsed, ja süüdistatav on kohtus süüdi mõistetud,” lausus Heldna. “Nendel juhtudel lugesid muud samas kriminaalasjas hangitud tõendid.”.