Kaitseministeeriumi esindaja Peeter Kuimet ütles Päevaleht Online’ile, et üks põhjus, miks nädala algusesnoormehed teenistusse narkojoobe jääknähtudega tulid, võib peituda lootuses, et neid saadetakse joobe avastades koju tagasi.

„Tõsiste uimastisõltlaste pääs Eesti kaitseväkke oli varem ja on ka edaspidi keelatud ning selle peab välistama eelnev arstlik kontroll,“ ütles Kuimet.

Alates möödunud aasta sügisest aga narkojoobe jääknähtudega noormehi Kuimeti sõnul enam niisama lihtsalt koju ei saadeta ning nad jätkavad oma teenistust väeosades.

Seega oleks vajalik ka võimalus neid jääknähtudega või joobes teenistusse ilmumise eest koheselt karistada ja selleks on KRA teinud ettepanekud sätestada joobes ajateenistusse ilmumise eest väärteo kooseis.

Kohustuslik narkokontroll oleks liiga karm

„Meie esitasime justiitsministeeriumile omapoolsed ettepanekud, kuidas seoses korrakaitse seaduse muutmisega muuta ka kaitseväeteenistuse seadust nii, et tulevikus oleks võimalik rakendada ajateenistusse narkojoobes ilmuvate kutsealuste suhtes rangemat kontrolli,“ selgitas Kuimet.

Muudatuse jõustudes saaks joobes väeossa ilmunud kutsealust karistada kuni 18 000 krooni suuruse rahatrahvi või arestiga.

Lisaks toovad muudatused KRA-le õiguse kogunemiskohas kontrollida, ega kutsealused pole teenistusse kaasa võtnud alkoholi, narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muid joovastavaid aineid.

Kohustusliku narkokontrolli rakendamist kaitseministeerium õigeks ei pea, sest kuigi see aitaks kindlasti selgitada võimalikke patustajaid, võib niivõrd radikaalne lähenemine vähendada usaldust noore inimese ja riigi vahel.

Võru politseinikud tabasid nädala alguses Kuperjanovi Üksikjalaväe pataljoni äsja teenistusse tulnute hulgast 26 narkojoobes noormeest.

Kokku kontrolliti umbes 400 äsja sõjaväeteenistusse saabunut.

Enamus noorukitest olid tarvitanud kanepit, kaks amfetamiini. Kõigi narkojoobes noorukite suhtes alustati väärteomenetlust. Lisaks leiti noorte asjade hulgast ka üks vesipiip, mille omamine sõjaväeosas on keelatud.