"Narkareid turgutatakse tasuta, vähivaktsiini eest pean maksma tuhandeid"
"Üks doos narkari ülesäratamiseks maksab kiirabile 2500 krooni ja mina, üksikema, kes ma tahan oma lapse jaoks pikalt elus olla, pean emakakaelavähi vaktsiini eest 6600 välja käima," rääkis Delfile Katrin (nimi muudetud), kes läks teles nähtud reklaami kutsel ennast vaktsineerima, kuid põrkus hinda kuuldes uksel tagasi.
"Kõige enam käib selle juures pinda see, et seda nii õudselt reklaamitakse - et see on SINU valik, SINU teha. Rõhutatakse just nagu lohakusele, et kes ei vaktsineeri, sellel suurem oht, aga hinnast ei räägita," on naine südamest pahane.
Haigekassa tervishoiuteenuste peaspetsialisti Sirje Vaask sõnul reguleerib riigi poolt rahastatavat vaktsineerimist riiklik immuniseerimiskava. "Käesoleval hetkel see kava emakakaelavähki ennetavat vaktsiini ei sisalda. Seda, kas emakakaelavähi ennetav vaktsiin lülitatakse immuniseerimiskavva, otsustab sotsiaalministeerium koos terviseameti ja immunoloogidega," ütles Vaask Delfile, kuid lisas, et arvestades riigieelarve võimalusi, ei ole HPV vaktsineerimise rahastamine riigi poolt lähiaastatel tõenäoline.
Vähivaktsiin kallis, riigil raha vähe
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Martin Kadai ütles Delfile, et HPV vaktsiinid on võrreldes muude vaktsiinidega väga kallid ning nende lülitamine immuniseerimiskavasse peab, nagu kõikide vaktsiinide puhul, olema kuluefektiivne, st et vaktsineerimisest saadud tulu peab selgelt ületama sellega seonduvaid rahalisi kulusid. "Kuna emakakaelavähi ennetuses on asendamatu samuti riikliku sõeluuringu toimumine, siis tuleb vaktsineerimise otsuse puhul vaadata kõiki komponente koos," märkis ta.
Immuniseerimiskava muutmise üle otsustab sotsiaalministeeriumi juures tegutsev erialaekspertidest koosnev komisjon. "Immuniseerimiskava muutmine on hetkel komisjonis päevakorral ning järgmine arutelu on plaanitud veebruari lõppu," sõnas Kadai.
"Võimalikke uusi vaktsiin-välditavaid nakkushaigusi, mida laste immuniseerimiskavasse lisada, on peale HPV ka teisi, sealhulgas näiteks pneumokoki, rotaviiruse, tuulerõugete vaktsiinid. Patsiendi kulul toimub hetkel ka nt puukentsefaliidi, gripi ja A-viirushepatiidi vastane vaktsineerimine. Ka nende puhul kaalume võimalikke kompensatsioonimehhanisme," märkis Kadai.
"Täna on selge, et riigil puuduvad rahalised võimalused kõiki neid vaktsiine ühekorraga immuniseerimiskavasse võtta või riigieelarvest kompenseerida. Seetõttu on optimaalsema otsuse langetamiseks ekspertidega läbi räägitud, et koostatakse laiapõhjaline dokument, milles analüüsitakse läbi kõik immuniseerimiskava muutmise variandid. Tähtis on otsuste juures kaaluda nii epidemioloogilisi kui majanduslikke aspekte," selgitas sotsiaalministeeriumi ametnik.
