Napp ujumisoskus või saamatu vetelpääste?

Noore mehe uppumissurm supelrannas tõstatas taas inimeste viletsa ujumisoskuse küsimuse, kuid leidub ka Falcki rannavalvet kritiseerivaid hääli.

Kuigi Falcki andmetel aitas Tallinnas Stroomi rannas teisipäeva õhtul juhtunule kaasa nooruki kopsuhaigus, tunnistavad nii vetelpäästjad kui ujumisõpetajad, et inimesed ei oska ujuda, kirjutab Postimees.

Valitsuse määrus, mis kehtestab põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava, näeb ette ujumise algõpetuse, mille käigus peaks laps omandama rinnuli- ja seliliujumise oskuse. Kuuenda klassi lõpuks peaks õpilane suutma iseseisvalt ujuda 25 meetrit. Kuid nagu kõik lapsed ei saa koolis selgeks matemaatikat või füüsikat, lahkub osa lapsi koolist ka ujumisoskuseta.

Eesti Ujumisliidu peatreener Tõnu Meijel ütleb, et ujulate kättesaadavuse probleem on lahenemas, aga õpetamise tase ja rahastamine on siiski mõnedes paikades endiselt ebapiisavad.

“See, et avalikus ja valvatavas rannas inimesed juba upuvad, on äärmiselt kahetsusväärne. See näitab vetelpäästjate nõrkust,” arvab endine vetelpäästja ja Tallinna Vetelpäästeühingu MTÜ esindaja Olav Lukin. Rannavalve töötajate arv võiks eriti kuumal ajal olla praegusest suurem, arvas ta.

Samas on teisipäevane õnnetus viimastel aastatel esimene, kui inimene uppus valvatavas rannas. Pealegi pole uppumissurmade põhjus ainuüksi ujumisoskuse puudumises, vaid pahatihti ka alkoholis.