Naistepäeval ei hakka riigilipud lehvima

Riigikogu otsustas täna pärast kahetunnilist vaidlust napi häälteenamusega, et naistepäeva ei hakata tähistama riikliku tähtpäevana ning 8. märtsil ei heisata riigilippe.

Pühade ja riiklike tähtpäevade seaduse muudatust 8. märtsi riiklikuks tähtpäevaks nimetamiseks pooldas 43 Riigikogu liiget ja vastu oli 45. Erapooletuks ei jäänud pärast täna ligi kaks tundi kestnud diskussiooni ükski parlamendiliige.

Naistepäeva riikliku tähtpäevana tähistamine tähendanuks, et sel päeval tuleb riigilipud heisata, kuid vaba päeva see poleks andnud.

Eelnõu ühe algataja, keskerakondlase Mihhail Stalnuhhini sõnul oleks tähtpäeval olnud inimlik ja emotsionaalne tähendus. See oleks näidanud ka demokraatia olemasolu, märkis Stalnuhhin.

Stalnuhhin vastas koalitsioonisaadikute kriitikale naistepäeva punase maigu kohta, et võimuliit võib teha ettepaneku kuulutada 23. veebruar meestepäevaks.

Isamaaliidu fraktsiooni liikme Kadri Jäätma sõnul solvaks ja diskrimineeriks naistepäeva tähistamine Eesti naisi. Läbi aastate on eesti naised tähistanud emadepäeva, rõhutas Jäätma hoopis emadepäeva olulisust.

Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise eelnõu, mille järgi saanuks 8. märts rahvusvahelise naistepäevana riiklikuks tähtpäevaks, algatasid Keskerakonna fraktsiooni liikmed Mihhail Stalnuhhin ja Vladimir Velman ning Rahvaliitu esindavad Jaanus Männik ja Arvo Sirendi. Eelnõu algatajad pidasid ülioluliseks naistepäeva riikliku tähtpäevana sätestamist.

ÜRO hakkas 1975. aastal rahvusvahelise naisteaasta raames tähistama 8. märtsi rahvusvahelise naistepäevana. Kaks aastat hiljem, 1977. aasta detsembris, võttis peaassamblee vastu resolutsiooni, milles kuulutati välja ÜRO naiste õiguste ja rahvusvahelise rahu päev, mida pühitsetakse iga liikmesriigi poolt valitud kuupäeval.