Naistearst Kai Haldre: poliitikud naljatlevad seksuaaltervise üle kohmetusest ja enesekaitsest
Haldre on Eesti Seksuaaltervise Liidu esindajana osalenud viimase veerandsaja aasta jooksul korduvalt seksuaaltervist puudutavate otsuste aruteludel nii erinevates ametiasutustes kui riigikogus ja on märganud, et poliitikutel on neist asjust ebamugav rääkida, kuna teema muudab neidki haavatavaks. “Vulgaarsus on üks võimalik toimetulekustrateegia,” sõnas Haldre.
Ta lisas, et tihti on seksuaalsust puudutavates otsustes loobutud ka parteipõhistest kokkulepetest, mis tähendab, et saadikutele on jäetud vabad käed oma sisemise kella järgi talitada. Kuid Haldre sõnul peaksid seadusandjad analüüsima, missugustel kogemustel põhineb nende endi sisemine seksuaalstsenaarium ja mida ütlevad samas küsimuses teadusuuringud, kui palju on nende veendumustes mütoloogilist ja kui palju vastab tegelikkusele. “Võimulolijad peavad tajuma oma isiklikku vastutust ja professionaalsete teadmiste piire ning piiratust, enne kui hakkavad juba saavutatut radikaalselt muutma või reguleerima valdkondi, mis seni veel reguleerimata,” lausus ta.
Samas on Haldre märganud, et Eestis on eri valdkondade esindajad seksuaalsust puudutavates küsimustes järjest professionaalsemad, mille tulemuseks on ka valdavalt mõistlik seadusandlus, laialdane seksuaalharidus, teenused ning head seksuaaltervise näitajad.
“Kohustuslik seksuaalharidus, noortele suunatud teenused ja rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus on viinud selleni, et Eesti on jõudnud väga kõrge abortide arvuga riigist nende hulka, kus abortide tase on väga madal,” märkis Haldre. “Palju madalamale ei ole enam võimalik liikuda, kuna on teada, et maailmas ei ole ühtegi riiki, kus soovimatuid rasedusi ei esine.”
Haldre tõi ühe näitena elukaugest autoritaarsusest ühe Eesti kirikujuhi seisukoha 2018. aastast, kes väitis, et naise soovil abort on lubatud vaid siis, kui naine ennast süüdi tunnistab ja süüd tunneb. Haldre leidis, et on väga raske aktsepteerida ja kuulata sellist seisukohta olukorras, kus tema enda uuringu andmetel on soovimatud rasedused kordades sagedamini nendel teismelistel, kelle perekonnas esineb pidevat alkoholi kuritarvitamist ja vägivalda, kellel on koolikeskkonnas halb ja kes pole saanud piisavalt seksuaalharidust. “Kas süüdi on see 15-16-aastane laps või hoopis tema vanemad, kes pole osanud vanemlikku vastutust kanda? Kas on eetiline küsida sellistes tingimustes luba raseduse katkestamiseks purjus lapsevanemalt?"
Haldre sõnul on kõik inimesed seksuaalküsimustes kallutatud, sealhulgas teadlased. “Ideaalmaailma pole olemas ja midagi pole parata, me paratamatult elame oma info- ja elukogemusruumis. Seetõttu on erinevate maailmatajude vaheliste sildade loomine ülioluline üksteise mõistmiseks ja austamiseks," ütles ta ja lisas, et see oli religiooniteadlastega ühise konverentsi korraldamise ajendiks. “Meil on tarvis peeglisse vaadata ja aru saada iseenda piiratusest, sealhulgas sellest, et paljusid seksuaalsusega seotud nähtusi pole isegi uurida veel osatud ning et teadusuuringud pole kunagi lõplik tõde, vaid pigem aitavad esitada uusi küsimusi.”
Haldre nentis, et on kahetsusväärne, et need inimesed, kes on konverentsi sisu kritiseerinud juba enne, kui konverents on maha peetud ja omavad Eestis võimuhoobasid, pole kuulajatena kohal. Samas ta loodab, et see on Eesti diskussioonikultuuris pigem erand kui reegel ja järgmistel ühistel üritustel on argumenteeritud akadeemiline diskussioon juba võimalik ka selle rühmaga ühiskonnast.
Konverentsil avakõne pidanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja ning Vana Testamendi ja semitistika dotsent Urmas Nõmmik tõi samuti esile, et seksuaalsuse demoniseerimine, vägivaldne ideologiseerimine ja kogunisti politiseerimine on Eestis aktuaalne probleem. Ta lisas, et tihti inimesed, kes seda teevad, ei lahenda ühtegi reaalse inimliku ja sotsiaalse eluga seotud probleemi. “Vastupidi, olukord läheb sellest ainult hullemaks, sest vaikiva õhkkonna loomiseks üritatakse kasutada jõuvõtteid. Tõenäosus, et inimesed kannatavad veelgi rohkem, ainult kasvab,” ütles Nõmmik.
Tartu Ülikooli süstemaatilise usuteaduse lektori Roland Karo sõnul ei ole Eestis piisavalt teoloogilist diskussiooni olnud. “Kui võtta tõsiselt Jeesuse armastuse õpetust, käib see kokku tänapäevase meditsiini, seksuaaltervise ja -haridusega,” sõnas Karo oma ettekandes. “Traditsioonilistes abieludes käivad võimumängud, mis ei ole kooskõlas kristliku õpetusega võrdsest armastusest.”
Ta lisas, et viljakus paarisuhtes tähendab ennekõike seda, et kumbki kaaslane muutub paremaks inimeseks, mitte seda, kui mitu last paaril on.
Õigusteadlane Liiri Oja tuletas oma ettekandega meelde, et seksuaalõigused on inimõigused, mis kaitsevad iga inimese õigust seksuaal- ja reproduktiivtervisele ilma diskrimineerimise, sunni ja vägivallata. “Ja inimõigused on inimestel lihtsalt sellepärast, et nad on inimesed,” ütles Oja.
