Soolise võrdõiguslikkuse indeksis on Eestil kõige madalamad tulemused just kategoorias „võim“ ehk siis selles, mil määral on naised esindatud poliitikas, majanduses ja teiste ühiskondlike otsuste tegemisel, sealhulgas juhtivatel kohtadel meedias.

„On kahetsusväärne, et rahvusringhääling, mis peab kõnetama, informeerima ja meelt lahutama kõigil ühiskonna liikmetel, ei saa vastavalt mitmekesist nõukogu,“ ütles naiskogu president Riina Sikkut. ERRi nõukogus, kus seni oli naisi üheksast liikmest kolm, väheneb naiste osakaal veelgi. Sikkuti sõnul kõlab meessoost kandidaadi valituks osutumisel tihti selgitus, et naised ei kandideerinud või polnud kandideerinud naised piisavalt pädevad.

„Tegelikult on praktiliselt igale ametikohale Eestis olemas sobiv naiskandidaat ning sageli on küsimus hoopis pädevuse defineerimises. Seda kummastavam on, et olukorras, kus meediat tundvaid naissoost ERRi nõukogu kandidaate oli mitu, ei saanud neist ükski riigikogu kultuurikomisjoni enamuse toetust,“ märkis Sikkut.

Eestis ei ole leidnud ühiskondlikku toetust rangemad meetmed soolise tasakaalustatuse parandamiseks. Naiskogu Kadri juhatus rõhutab, et ebavõrdsus ei vähene iseenesest, vaid selle nimel tuleb teadlikult tegutseda ja avalik sektor peab siin eeskuju näitama. Vastasel juhul võib toimuda hoopis tagurpidikäik.

Naiskogu Kadri on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juures tegutsev organisatsioon.