Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, kuidas oma vägivaldse abikaasa võimu all elav noor naine soovib mehest lahutada, kuid see pole tal praegu võimalik. Kohus soovitas naisel lahutuse jaoks raha saamiseks müüa nende ühisvara, võtmata arves­se, et seda kontrollib täielikult mees. Ka justiitsministeerium leidis pärast juhtumiga tutvumist, et ühisvara müümise nõudmine kohtu poolt pole põhjendatud.

Maakohtu pressiesindaja Kristina Ots lubas pärast Päevalehe päringut, et naine saab neile uuesti esitada selgituse oma olukorrast ja kohtuniku abi vaatab oma otsuse uuesti üle - ning ta ei pea selle eest enam riigilõivu maksma. Selleks on tal õigus tänavu 1. jaanuaril jõustunud riigilõivuseaduse muudatuse järgi. Seadus ütleb selgelt: „Riigilõivu ei võeta menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise eest."

Ent kui naine oma paberitega eile hommikul Harju maakohtu Kentmanni tänava kantseleisse läks, nõuti talt seal ikka 400 krooni riigilõivu. Lõpuks võttis kohtuametnik paberid küll vastu, kuid sõnas, et ega kohtus seda ilma riigilõivuta ei käsitleta.

Maakohtu pressiesindaja Kristina Ots kostis seepeale, et kantselei töötaja tõesti eksis - ta ei oleks pidanud riigilõivu uue korra järgi küsima. „Eks kantselei töötajad lähtuvad ikka sellest, mis on paberil kirjas."

Naisele kohtu poolt saadetud kirjas oligi ekslikult kirjas, et ta peab edasikaebamise eest maksma 400 krooni riigilõivu. Pressiesindaja selgitas seda asjaoluga, et nad kasutavad vanu dokumendiblankette. „Rääkisin kantselei osakonna juhataja  Mari-Liis Tõnuriga, kes kinnitas, et nii nende töötajad siiski käituma ei peaks," selgitas Ots.

Otsa selgitusel ei saagi kantselei töötajad kõigi riigilõivu maksmise nõuetega ja maksmisest vabastustega kursis olla, vaid lähtuvad sellest, mis on paberil, mille inimene esitab.

Ots kinnitas eile õhtul, et lahutada sooviva noore naise selgituskiri on toimetatud sellega tegeleva kohtuniku abile Liivi Suursoole. Ots edastas kohtuniku abi kontaktid ka naist aitavale naiste varjupaiga töötajale.

Otsa sõnul on maakohtu kohtunike abid tööga väga üle koormatud ja seega jääb ühe juhtumiga tegelemiseks suhteliselt vähe aega. Kuid ta lisas, et tsiviilkohtuasjades tulebki igal kodanikul igal sammul oma õiguste eest ise võidelda.