Kohtlajärvelannad Džanna Borskaja ning Raissa Runke pöördusid juba talvel Eesti valgevenelaste assotsiatsiooni poole, kui kuulsid, et see organisatsioon vahendab soovijaid odavatesse Valgevene sanatooriumidesse. Neile pakuti sanatooriumi Zeljonõi Bor, mille üks Valgevene ettevõte on oma töötajaile ehitanud, kirjutab Põhjanarannik.

“Kuid neli päeva enne ärasõitu teatati meile, et Zeljonõi Bori on tulnud väga palju lapsi ja seetõttu võib meil seal olla ebamugav, ning pakuti sanatooriumi Gorodištše,” rääkis Džanna Borskaja. “Hiljem selgus, et puhkekoha vahetust põhjendati eri inimestele erinevalt. Küll oli üllatus suur, kui kohale saabudes lugesime sildilt, et tegemist on taastusravihaiglaga.”

Gruppi saatnud Eesti valgevenelaste assotsiatsiooni esindaja Sergei Savinov jättis 16 inimest meditsiiniõe hoolde ja sõitis minema, meenutavad naised, lisades, et tubadesse paigutamist pidid mõned grupi liikmed ootama õhtuni ning Eestist tulnud puhkajad paigutati sisehaiguste osakonda.

Selgus, et varem oli siin tõepoolest olnud sanatoorium, kus on puhanud ka Valgevene president Aleksander Lukašenka, ent asutus muudeti juba aasta tagasi taastusravihaiglaks.

“Süüa anti küll viis korda päevas ning toideti teistest eraldi — baaris. Ent ei mingit rootsi lauda ega tellitavaid toite, nagu teistes sanatooriumides — menüü vastas sisehaigusi põdevate inimeste vajadustele,” rääkis Borskaja, lisades, et protseduuridest pakuti kõige tavalisemat füsioteraapiat, ent ei mingit basseini ega sauna. Kõrvalasuvas järves oli ujumine keelatud. Mingist meelelahutusest ei olnud samuti naiste sõnul juttugi ning nad on tänulikud haigla psühholoogile, kes korraldas väljasõidu Valgevene pealinna Minskisse.

“Me ei lubanud mingeid pidusid,” ütles Eesti valgevenelaste assotsiatsiooni juht Niina Savinova. Tema kinnitusel hoiatasid nad kõiki sellest, kuhu nad sõidavad, ning kuna sõidu peaeesmärgiks polnud meelelahutus, vaid ravi, siis nemad on oma lubaduse täitnud.