Naised valivad sotse ja mehed EKRE-t. Aga miks?

 (565)
Valimised
ValimisedFoto: Andres Putting

Mehed ja naised on alati valimistel natuke erinevalt hääletanud, aga viimasel ajal on vahe suurenenud. Praegusel ajal populaarsust kasvatavad paremradikaalsed erakonnad on maailmas populaarsed peamiselt meeste seas, sellal kui naised kipuvad toetama liberaalsemaid erakondi, sealhulgas rohelisi. Seda trendi näeb ka Eesti.

ERRi tellitud Turu-uuringute AS-i viimase, detsembrikuise küsitluse kohaselt oli EKRE toetus meeste seas 23, aga naiste seas üksnes 13 protsenti. Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetajate seas oli seevastu mehi viis ja naisi üheksa protsenti.

Teiste erakondade seas pole nii suuri erisusi näha. Keskerakond on ka naiste seas populaarsem kui meeste seas, aga seda selgitab pigem see, et Keskerakonnal on kaks suurt toetajate gruppi, venekeelsed inimesed ja pensionärid. Viimaste seas on aga naisi oluliselt rohkem kui mehi.

Täna toimub Tallinnas naiste marss, mis on osa ülemaailmsest naiste marsside lainest. Naiste marsi eesmärgiks on toetada naiste ja meeste võrdsust poliitikas ja tööturul, võrdseid palkasid ja vägivallavaba maailma. Samas on eesmärkide seas ka kliimamuutuste peatamine ja solidaarsus teiste inimeste ja rahvaste muredega.

Viimased punktid panid imestama Isamaa noortekogu juhatuse aseesimees Karl Sander Kase. Tema imestas, miks on lisaks selgetele naiste teemadele lisatud marsi teemadele ka kliimamuutus ja solidaarsus. Kase leidis, et kui tehakse mingi kompott eri teemadest, siis eesmärk hägustub.

Seotud lood:

"Marsi nimi võiks olla marss kõige halva vastu," arvas Kase. Ta leidis, et taoline eesmärkide hägustumine näitab naisõigusluse kriisi.

Ta ei tahtnud ka nõustuda sellega, et keskkonnateemad on kuidagi naiste teemad. Tema sõnul on erinevus pigem põlvkondlik, keskkonnateemad huvitavad noori rohkem kui vanemaid inimesi.

SDE riigikogu liige Barbi Pilvre ütles, et naiste marss on selgelt globaliseerumise kaasnähe ja sealt tulevadki Eestisse globaalsed teemad. Seda korraldavad nooremad naised, kes on tihti välismaal õppinud ja neid ei huvita üksnes Eestis, vaid ka laiemalt maailmas toimuv.

Seetõttu ei laitnud ta otsust siduda Tallinna naiste marsiga ülemaailmseid teemasid. Kui aga oleks tema teha olnud, oleks ta lisanud ühe kohaliku teema ehk hoolduskoormuse jaotumise meeste ja naiste vahel. Kui mõni vanainimene ei saa enam endaga hakkama, on enamasti just naised need, kes peavad teda hooldama ja tihti ka selleks töölt ära tulema. Kodus istudes ja hooldades polegi sellel naisel võimalik ühiskonnaelus osaleda. Puuetega laste vanemad on tihti täielikult koduseinte vahele müüritud oma abi vajavate lastega.

Kas poliitikas on siis meeste teemad ja naiste teemad ja miks valivad ikkagi mehed EKRE-t ja naised sotse?

Pilvre rääkis, et riigikogu saalis on vahel näha küll, et kui jutuks tuleb näiteks kütus, sõidupäevikud või laskemoon, siis elavnevad saali mehed, aga kui jutuks tulevad teiste inimeste eest hoolitsemisega seotud teemad, siis jälle naised.

Pilvre rääkis, et sotside keskmine valija ongi naine, kes on maailmale avatum, rohkem reisinud, noorem, võibolla ka välismaal elanud. EKRE keskmine valija on pigem väikelinnast pärit vanem mees, kes on vähem maailmas ringi liikunud, oskab vähem võõrkeeli ja seetõttu maailmas toimuv pigem hirmutab teda.

Kui naiste marsi teemad on naiste teemad, siis mis on meeste teemad? Meeste seas populaarse EKRE aseesimees Jaak Madison vastas, et naiste marsi ürituse lehte vaadates tundus talle, et selle korraldajad kindlasti ei kõnele kõikide naiste nimel.

"Pigem on tegu väikese feministliku seltskonnaga, kes ei saa aru, kuidas maailm ja loodusseadused toimivad. Nende püstitatud teemad ei ole mitte naiste teemad, kuna ka enamus naisi mõistavad, et vabas riigis ei saa reguleerida elu sookvootidega ja kliimamuutused ei ole tingitud sugudest. Maailmas eksisteerib kaks sugu ehk mehed ja naised. Mõlemal on oma rollid elus ning omad tugevused. Iga jätkusuutlik ja kestev ühiskond aktsepteerib seda tõsiasja," kommenteeris Madison.

Loe veel

Sarnast arvamust avaldas enne marssi ka Isamaa poliitik Riina Solman. Ka tema nimetas marssi välismaalt imporditud asjaks ja kritiseeris selle korraldajaid ja feministe selle eest, et nad ei hinda naiste valikut keskenduda kodule.

"Nelja lapse isa Taavi Tamkivi tõstatas mõnda aega tagasi ERRi portaalis küsimuse, miks hindab ühiskond tublit paljulapselist isa rohkem kui tublit lasterikast ema. Ma arvan, et üks põhjustest on käremeelsed feministid, kes ignoreerivad oma ettevõtmistes ja kampaaniates emasid, kelle valik on panustada ennekõike lastesse ja perekonda. Meie seas on tuhandeid tublisid emasid, kelle panust ühiskonnas tuleb rohkem väärtustada. Pere loomist ja laste üleskasvatamist kui inimeseks olemise lahutamatut osa tuleb paremini esile tuua ka haridussüsteemis. Üksildus ja egotsentrilisus võivad tagada lühiajalise edukuse karjääriredelil, kuid pikemas perspektiivis on edukamad siiski inimesed, kellel on tugev sotsiaalne toetus perekonna näol," kirjutas Solman.

Pilvre vastas, et naistel peab olema vaba valik oma elu enda äranägemise järgi elada. Kui perekesksus on naise valik, siis pole kellelgi talle midagi ette kirjutada. "Jama on siis, kui see pole tema valik," leidis Pilvre. Igaüks peab saama oma elu korraldada, nagu heaks arvab.