Tänane Eesti Päevaleht kirjutas naisest, kes kahe aasta jooksul külastas mitmeid erinevaid arste kurtes palaviku, lööbe, vöötohatise ja lisaks ka põrna ning lümfisõlmede suurenemise üle. Naisele määrati erinevaid antibiootikume, tehti ultraheliuuringuid ja teste, ent HI-viiruse testi ei tehtud talle kordagi. "Tiirutasin ligi kaks aastat arstide vahet ja mitte keegi ei olnud suuteline mõtlema, et võiks teha HIV-testi. Kui lugesin sellest haigusest, siis esimese asjana tuuakse ära kõik need sümptomid, mis minul olid. Ühest guugeldamisest piisas," märkis naine.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütles, et kuna ministeeriumil ei ole teada kõik juhtumi üksikasjad, siis ministeeriumi siinkohal seisukohta võtta ei saa. "Kogu juhtumile hinnangu andmiseks peaks ravidokumente analüüsima vastava eriala eksperdid," ütles Paluste Delfile.

"Patsiendiga puutusid kokku mitmed arstid, kellest kahjuks ükski HIVi peale mõelda ei osanud ja me ei tea miks," märgib Paluste ja lisab, et HIV-testimise ravijuhend toob ära riskirühmad ja nn indikaatorhaigused, mille puhul HIV testimine on näidustatud ning mille puhul muude hüpoteeside kõrval võiks mõelda ka HIV peale, tehes vastava testi.

Küll aga möönis Paluste, et tagantjärele kõiki sümptomeid vaadates tundub, et need viitasid HIVi võimalusele. "Üksikute sümptomitega kokku puutudes aga ei pruugi selle peale alati tulla, sest eraldi võttes võib neil igal olla väga palju põhjuseid," lisas ta.

Paluste selgitas, et tegu on sisulise ravikvaliteedi küsimusega, millele saaks hinnangu anda tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon. "Loodame, et asjassepuutuvad raviasutused analüüsivad juhtumiga seotud detaile, arutavad selle haiglasiseselt läbi ning edastavad ise dokumendid ekspertkomisjonile, nagu seda nõuab seadus. Eesmärk peaks olema juhtumi üksikasjad välja selgitada ja sellest õppida," nentis ta.

HIV-testi tuleks teha, kui on ilmnenud:

  • Põhjuseta suur kaalukaotus.
  • Pidev väsimus- ja jõuetustunne.
  • Nädalaid kestev väike palavik.
  • Nädalaid kestev kõhulahtisus.
  • Öine higistamine.
  • Kuiv köha, mis ei ole põhjustatud suitsetamisest, bronhiidist ega kopsupõletikust.
  • Suurenenud lümfisõlmed kaelal, kaenlaalustes ja/või kubeme piirkonnas.
(Allikas: hiv.ee)