Melanoomide esmajuhte tuli mullu tema sõnul Eestis umbes 150, täpsed andmed veel puuduvad. Eesti vähiregistri viimased andmed 2005. aasta kohta näitavad, et registreeriti 749 uut nahavähi juhtu (meestel 274, naistel 475) ja 127 uut nahamelanoomi juhtu (meestel 42, naistel 85), kirjutab Eesti Päevaleht.

Kõige noorem melanoomi haigestuja on olnud kuueaastane. “Eesti inimeste seas on haigestumusriski suurendanud üha populaarsemad lõunamaareisid, kus korraga saadakse ülitugev doos ultraviolettkiirgust. Valgele nahale mõjub see raskelt. Sama mõju on solaariumikülastustel,” rääkis Niin.

Arsti selgitusel on suhteliselt tavapärane, et teatud vanuses hakkavad inimeste rakud muutuma ning vanemad inimesed võivadki haigestuda nahavähki — terve oma elu jooksul saadud ultraviolettkiirguse dooside tekitatud kahjustuste tõttu. Noorte puhul põhjustavad haigestumist palju agressiivsemasse nahamelanoomi aga üliintensiivsest ultraviolettkiirgusest tekkinud nahakahjustused.

Kui nahavähk lõpeb harva surmaga, siis melanoom võib olla vägagi agressiivne. “Melanoom on eluohtlik haigus, sest annab siirdeid teisesse organitesse ja kudedesse,” selgitas Niin. “Melanoomi haigestumine on kõige suurem põhjamaades ja nahatüübilt oleme meie samasugused heledanahalised. Vahemere-inimeste — kreeklaste ja itaallaste — naha kaitsevõime on päevitamisel palju suurem,” rääkis arst.

Nagu kõikide pahaloomuliste kasvajate puhul, sõltub haige šanss ellu jääda sellest, millises haigestumise staadiumis on ravi alustatud. Kõikide naha pahaloomuliste kasvajate eelsed seisundid on tänapäeval teada ja ravitavad.

“Umbes 70 protsenti nahamelanoomihaigetest jäävad viis aastat pärast haigestumist ellu,” rääkis Niin suremusstatistikast. Samal ajal on see meie lähinaabrite juures Soomes ja Rootsis üle 90 protsendi ja see erinevus tuleneb varasest diagnoosimisestst.

Mitmeks tunniks jutti kuuma päikese kätte jäämine tekitab nahale jäädavad kahjustused. Need põhjustavad lisaks melanoomi riski tõusule ka naha enneaegset vananemist ehk kortse.

“Nahk ei unusta,” märkis onkoloog Marianne Niin, selgitades, et kõik juba lapsepõlvest peale saadud tugevad päikesepõletused muutuvad elu jooksul rakukahjustuse riskiks.

“Kõige olulisem on vältida päikesepõletusi lapseeas,” nõustas Magdaleena polikliiniku vanemarst dermatoveneroloog dr Pille Konno. “Väikelapsed võiks päikese käes viibides kanda peakatet ja õhku läbilaskvat kerget riietust. Kui on vaja viibida intensiivse päikese käes, siis tuleks kasutada nn päikeseblokaatorit, mis kaitseks nii UVA kui ka UVB- kiirguse eest, päikesekaitsefaktor SPF võiks olla kõige vähem 20, lastel 40.”