Pühapäevane äikesetorm näitas taas kätte riigi kärpepoliitika valusad tagajärjed — nimelt ei suutnud Eesti ilmaennustamise ja -jälgimisega tegelev instituut pühapäeva õhtupoolikul inimesi rajutuule eest operatiivselt hoitada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuigi EMHI direktor Jaan Saar ütles, et hoiatused läksid kehtiva korra järgi õigel ajal teele, et ole näiteks pühapäevaseid EMHI-st saabunuid teateid sirvides tormitelegrammist jälgegi. Tõsi. mõned päevad varem hoiatas tõesti EMHI inimesi võimaliku tormi eest.

Näiteks Soome ilmajaama hoiatussüsteemi kaudu teateid saavad inimesed võivad oma e-postkastist pühapäeval saabunud teadete seast leida mitmeid tormihoiatusi Lõuna-Soome piirkonnale.

Eestis kehtib Saare sõnul põhimõte, et inimesi hoiatatakse nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik — see poliitika peaks välistama inimeste immuunseks muutumise. “Kui igaks juhuks hakata hoiatama, siis mõne aja pärast ei usu meid keegi,” ütles Saar.

EMHI direktor möönis, et äsja koondatud valveinsenere oleks vaja just ekstreemsete ilmaolude puhul ja nende abi oleks ära kulunud ka pühapäeva õhtul. Pühapäeval pidi Eestis harva esineva “sirgjoonelise äikesetormi* teekonna prognoosimise ja jälgimisega ilmaprognooside osakonnas aga hakkama saama vaid üks valvesünoptik — see oleks sama hea, kui kogu Eesti õhuruum jätta pooleks päevals ühe lennuliiklusjuhi käsutusse.

Saar ütles, et koondamised on vajalikud, et mitte asuda töötajate palku kärpima.