Nädala pärast luuakse KGB-komisjon

 (42)

Põhiseaduskomisjon otsustas suunata otsuse-eelnõu 16. jaanuaril riigikogu istungile ja teeb ettepaneku see vastu võtta, ütles komisjoni nõunik BNS-ile.

Tema sõnul on fraktsioonid esitanud ka muudatusettepanekuid, kuid need puudutavad enamjaolt loodava komisjoni liikmeskonda.

Isamaaliit pakkus komisjoni liikmeks Aimar Altosaare, Reformierakond Tiit Käbini, Mõõdukad Vootele Hanseni ja Enn Tarto, Eestimaa Ühendatud Rahvapartei Viktor Andrejevi, Koonderakona Ants Käärma, Rahvaliit Andres Variku. Keskerakond pakkus välja kaks nime, kellest põhiseaduskomisjon toetab Georg Pelisaart.

Põhiseaduskomisjoni heakskiidu pälvinud variandi kohaselt saavad nii koalitsioon kui ka opositsioon kumbki võrdselt neli kohta, kuigi fraktsioone on vastavalt kolm ja neli.

Keskerakond esitas eelnõule kaks teineteist välistavat ettepanekut: anda loodavas komisjonis igale fraktsioonile üks koht või siis keskfraktsioonile kui suurimale kaks. Esimesel juhul oleks komisjon olnud seitsme- ja teisel kaheksaliikmeline, kuid ikkagi Keskerakonna ülekaaluga. Võimaliku teise koha täitmiseks pakkus keskfraktsioon välja Arvo Jaaksoni.

Aasta kestvate volitustega komisjoni ülesandeks on endise Eesti NSV riikliku julgeoleku komitee tegevuse lõpetamisega seonduvate faktiliste ja õiguslike asjaolude objektiivne ja erapooletu selgitamine, seisab Isamaaliidu fraktsiooni algatatud otsuse-eelnõus.

Kõigi parlamendifraktsioonide esindajatest koosneval kaheksaliikmelisel komisjonil on eelnõu järgi õigus kutsuda välja isikuid ja nõuda tutvumiseks dokumente. Väljakutsutud inimene on kohustatud kohale tulema, selgitusi andma ja küsimustele vastama.

Seaduserikkumiste või neile viitavate asjaolude ilmnemisel on komisjon kohustatud edastama vastavad materjalid vastavatele asutustele, seisab seaduse projektis.

Isamaaliidu fraktsiooni nimel kirjutas Andres Herkel otsuse-eelnõu seletuskirjas, et komisjon on kavas luua 1991. aastal Edgar Savisaare valitsuse sõlmitud leppe avalikuks tuleku pärast. Selle leppega lubas Eesti valitsus jätta piiramata endiste KGB töötajate õigused ja vabadused.

Salaleppe avalikustamine näitab Isamaaliidu hinnangul vajadust uuesti uurida kõiki Eesti KGB tegevuse lõpetamisega seonduvaid õiguslikke ja ka faktilisi asjaolusid. Eelnõu algatajate seisukohalt tuleb uurimist läbi viia parlamendi tasemel.

Samuti vajavad Herkeli sõnul täpsustamist kõigi Eesti nimel sõlmitud lepingute ja protokollide asukohad ning dokumentide säilitamis- ja kasutamistingimused.

Komisjon teavitab üldsust selgitatud asjaoludest ning edastab riigikogule hiljemalt 4. juuniks oma tööst vahearuande ja oma tegevuse järel lõpparuande. Komisjonis peaks Isamaaliidu soovi kohaselt olema võrdselt koalitsiooni- ja opositsioonipoliitikuid.

Savisaare valitsuse riigiministri Raivo Vare ja KGB kindrali Vjatšeslav Šironini 1991. aasta 18. detsembri kokkulepe, mis lubas julgeolekutöötajatele puutumatust, on justiitsminister Märt Raski ja siseminister Tarmo Looduse sõnul õigusliku jõuta ajaloolis-poliitiline dokument.