Nädala pärast läheb Eesti üle digilevile
Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul näitavad viimased Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud mõõtmised, et digilevi vastuvõtt on kogu Eestis vastavalt rahvusvahelistele normidele tagatud.
„Televaatajate tagasiside alusel tehtud täiendavad mõõtmised on seni
näidanud, et valdavalt on probleem olnud valesti paigaldatud või sobimatut tüüpi antennis või amortiseerunud antennikaablis ja ühendustes,“ ütles Pihel. „Ka siis, kui digiboks kuvab teleriekraanile teksti „halb levi“ või “signaal puudub”, võib põhjus peituda vähevõimekas antennis, vanas kaablis või puudulikes ühendustes, mistõttu piisava tugevusega signaal ei jõua digiboksi. Digilevi signaali vastuvõtutingimuste lihtsustamine jätkub ka pärast Eesti üleminekut digilevile.“
Digilevi komisjoni hinnangul võib teatud kohtades olla vajalik ka
antennivõimendi kasutamine, kuid esmalt tasub eelistada võimsama
katuseantenni paigaldamist. Kui vastuvõtukoht jääb telesaatjast kaugele või asub orus või paksu metsa sees, tuleb kasutada võimsaimat antenni. Kuni paarikümne kilomeetri kaugusel suurest saatjast piisab ka lihtsamast logoantennist ehk nn kuusepuust. 20-40 km kaugusel on soovitav kasutada 48-52-elemendilist ja 40-60 km kaugusel 90-100-elemendilist ridaantenni.
Arvestada tuleb seda, et nn lisasaatjate võimsused ja leviala on väiksemad. Vahel on hea vastuvõtu tagamiseks vaja muuta antenni asukohta või kõrgust. Paljudes kohtades on võimalik telesignaali vastu võtta ka toaantenniga, aga see pole kusagil garanteeritud, sest siseruumis on signaal hoone enda poolt varjestatud ja võib esineda kohalikke häireid. Igal konkreetsel juhul tuleb kasutada just antud asukoha jaoks optimaalset lahendust ning vajadusel paluda abi spetsialistilt. Levikaardi, telesaatjate andmed ja täpsemaid
juhendeid leiab kodulehelt www.digilevi.ee.
Jüri Pihel rõhutas, et Eesti televaatajail on analooglevi lõppemise järel mitu tõsiseltvõetavat alternatiivi. „Lisaks tasuta digilevile pakuvad erinevaid digitaaltelevisiooni lahendusi Viasat, Elion, ZUUMtv ja paljud kaablivõrgud, näiteks Starman ja STV. Kõigil vastuvõtuviisidel on omad tugevused ning tarbija peaks enne teenusepakkujaga liitumist enda vajadused ja võimalused hoolega läbi mõtlema. Tasuline teenus tagab suure kanalitevaliku ja vastutus kvaliteetse signaali kohalejõudmise eest lasub teenusepakkujal. Samas tuleb hoolikalt tutvuda lepingutingimustega ning näiteks uurida, millised lisakulud võivad kaasneda tasuta vastuvõtuseadmetega,“ toonitas ta.
Juba nädala pärast 1. juulil kell 5 lõpetavad kõik Eesti telesaatjad
analoogtelevisiooni edastamise ning teleprogramme näeb tavaantenni kaudu
ainult digitaalsena. Selleks hetkeks peavad kõik need, kes näevad täna vaid kolme Eesti telekanalit, soetama endale digiboksi või soovi korral uue digiteleri. Tingimata tuleks eelistada Eesti Digilevi märgiga seadmeid, sest nende sobivust siinse digilevi võrguga on põhjalikult kontrollitud.
Tasuta Eesti telekanalite (ETV, Kanal 2, TV3, ETV2, Kanal 11) digitaalseks vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga. Kui soovitakse lisaks vaadata rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid, võib liituda sama katuseantenni kaudu vastuvõetava tasulise digilevi paketi või mõne kaabel- või satelliittelevisiooni teenusega. Praeguseks juba mõne teenusepakkujaga liitunud televaatajaid Eesti üleminek digilevile tehnilises mõttes ei puuduta.
Digilevile ülemineku kohta saab lisainfot veebilehelt www.digilevi.ee ja infotelefonilt 17101.
