Nad lugesid tähtsalt paberilt, et kui tahavad oma maad müüa, siis esimeseks ostjaks on Eesti riik, kirjutab Postimees.

Ostueesõiguse põhjus peitub haruldaste, kaitsmist vajavate loomade, lindude ja taimede püsielupaikades, kellest Hiiumaal elavad Euroopa naarits ja merikotkas ning kasvab taim nimega pisilina.

“Ostueesõiguse kasutamise tõenäosus on väga väike, selleks peab olema kõrge looduskaitseline väärtus ning teisalt on ka hind määrav,” selgitab maa-ameti nõunik Rita Annus.

Mullu kasutas riik ostueesõigust 23 kinnistu puhul ning selleks kulus 11,5 miljonit krooni.