Muuseumide liitmise vastu protestivad kunstnikud: me jääme Soomele mäekõrguselt alla
"Ajal kui räägitakse ülemaailmsest muuseumibuumist, mille esirinnas Euroopas on just kaasaegse kunsti muuseumid kui kvaliteetturismi tõmbekeskused, on meil asutud neid tsentraliseerima, muuseumite arvukust vähendades!" seisab kunstnike liidu avalduses.
"Võrdluses Soomega jääb Eesti oma (praegu veel) kahe juriidiliselt iseseisva kunstimuuseumiga Soome 16 piirkondliku kunstimuuseumi vastu mäekõrguselt alla. Muuseumite liitmisel saadav majanduslik kokkuhoid on kaheldav, filiaalistumise korral on Tartu Kunstimuuseum sunnitud varem või hiljem loobuma iseseisvast kogude koostamise poliitikast, selle tagajärjel vaesustuks meie kultuuripilt. Jääksime ilma kultuuris nii vajalikust teisest vaatenurgast - isegi kui senine kogu füüsiliselt ka Tartusse jääb, on kaheldav, kas ühendatud eelarve tingimustes jätkub ressurssi Tartu kogu täiendamiseks endises mahus.
Nõukogude perioodil jaotusid Kultuuriministeeriumi ostud meie kahe kunstimuuseumi vahel, lisaks oli aktiivne kunstiostja Kunstnike Liidu juures tegutsev tugistruktuur - Kunstifond. Tollase kogumispoliitika tulemusel on meil kolm eriilmelist ja kindla näoga kunstikogu Eesti kujutavast kunstist, lisaks Disaini- ja Tarbekunstimuuseumile üleantud tarbekunstikogud.
Soovime, et väljakujunenud renomeega, ajalooliselt ennast Tartu regioonis tõestanud valdkondlik keskus, millisena Tartu Kunstimuuseumi teame, säilitaks oma näo ja sõltumatuse. Kui eelmise valitsuskabineti ja kultuuriministri ajal korraldati uue muuseumihoone konkurss, ja järgmine asub otsustatut kohe muutma, siis jätab see mulje põhimõttelagedast improviseerimisest ministeeriumis. Omanikuna on riigil küll õigus asutuse tööd paremini ümber korraldada, kuid see ei tohi toimuda kultuuri kahjustamise vormis.
Tahame uhked olla oma riigi üle, kuid Euroopa ees plusspunkte koguv rahanduspoliitika hinnaks ei saa olla Eesti kultuur – ootame riigilt väärtustavamat suhtumist visuaalsetesse kunstidesse."
