Ta lisas, et lisaraha taotluse lükkas rahandusministeerium tagasi.
"Eriti noored venelased on keele selgeks saamisest huvitatud ja on püüdlikud, sest tööandjad on hakanud tõsiselt riigikeele oskust nõudma," lausus Simm.
Haridusministeerium ei usaldanud prognoose keeleõppeprogrammides osalejate kohta ja eraldas raha vaid 2000 muulase eksamineerimiseks. Tegelikult tahab tänavu riigieksamit sooritada kokku 8000 muulast ning juba praeguseks on eksamil käinud üle 3000 inimese.
"Ma olin tund aega šokeeritud, kui sellest kuulsin," ütles keelefirma TEA õpetaja Ülle Murmann. "See on minu ja õpilaste lisatöö ja nüüd ei pääsegi nad eksamile."
Kümme aastat eesti keelt õpetanud Murmanni sõnul on viimastel aastatel muutunud muulaste soov eesti keelt õppida suuremaks.
"Inimesed tahavad keelt õppida, nad saavad aru, et sellest sõltub töökoht. Samuti on nad aru saanud, et keeleõpe näitab austust siinse rahva vastu," lausus ta.
Tänavu tõstab muulaste keeleõppe huvi Euroopa Liidu Phare-programmi 8,52 miljoni krooniga toetatud keeleõppeprogramm Interest, milles osalejatele on lubatud eksami edukalt sooritamise korral pool keeleõppeks kulutatud raha tagasi maksta.
"Ministeerium ei uskunud meie prognoose, ometi on loogiline, et inimesed tahavad eksamit teha kui on olemas tagasimakse fond ja nad saavad raha tagasi," märkis Simm.
"Möönan, et eravestlustes kahtlesin, et eksami tegijate arv nii suur on, aga sellele pole järgnenud mingit ametlikku tegevust," nentis haridusministeeriumi keelepoliitika nõunik Jüri Valge.
Phare eesti keele õppe programmi spetsialist Hille Hinsberg ütles, et Interest programm lõpeb oktoobris ja praeguse seisuga eksami sooritajatele hilisemaid tagasimakseid teha ei saa.
Hinsbergi sõnul on eesti keele õppimine eriti soodne politsei- ja vanglaametnikel, väiksepalgalistel meditsiinitöötajatel, päästeameti töötajatel, invaliididel ja töötutel, kelle keeleõpe makstakse tagasi täies ulatuses.
"Ei teagi, mis meist edasi saab - oleme teinud ülekulu ja oleme miinuses. Mina olen eelarvedistsipliini sellega rikkunud, et oleme eksamile lubanud rohkem inimesi kui raha oli," lausus Simm.
Tema sõnul on mais ja hiljem tehtud eksamite eest palgad maksmata. "Me oleme neid inimesi spetsiaalselt koolitanud, piinlik on, sest palka meel maksta ei ole ja nemad ei taha meiega enam koostööd teha," lausus ta.
Simm lisas, et järgmine eksami tegemise võimalus lükkub rahapuuduse tõttu septembrisse. Ta lisas, et Tallinnas, Virumaa kõrgkoolis ja Narva kolledžis saab septembris eksami teha vaid 135 muulast. Valgas ja Pärnus eksamit läbi ei viida.
"Kui raha nii vähe oli, järelikult rohkem võimalusi ei olnud, ma ei tea ühtegi ministeeriumi tegevusala, kus raha oleks nii palju kui vaja," lausus haridusministeeriumi nõunik Valge. "Selge on see, et raha tuleb kuskilt juurde saada, aga ma ei taha nõus olla, et selle puudumine oleks ministeeriumi ja eksaminaatorite süü."
Hinsbergi sõnul on integratsiooni sihtasutus teinud Brüsselisse taotluse, et Eesti saaks liituda uue samalaadse programmiga ja soodne keeleõppetoetus jätkuks.
