Keeltekooli juhataja Sirje Nakkurt ütles, et kui tavaliselt on neil eesti keele õpperühmi kaks, siis tänavu saadi kokku neli. Kokku õpib eesti keelt 47 inimest.

“Pärnu 50.000lisest elanikkonnast on vene keelt kõnelevaid 20 protsenti, seega on riigikeele õppijaid ikka veel vähe,” märkis Nakkurt Pärnu Postimehele.

Pärnumaa tööhõiveameti vanemkonsultandi Vaike Kriginiene andmed kinnitavad keeltekooli juhataja arvamust. “Tänavu 1. jaanuari seisuga otsis meie kaudu tööd 1424 inimest, neist 220 kõneles vene keelt. Muulastest tööotsijate probleem ongi selles, et nad ei räägi eesti keelt vajalikul tasemel,” selgitas ta.

Keeleõppegruppidest kaks käib koos Pärnu keeltekoolis, üks AS Masekos ja teine Sindi Elastonia ASis. Mure töö pärast on töölkäivail muulastelgi, sest 1. juulist kaotavad kehtivuse eesti keele oskuse kategooria tunnistused ja inimestel tuleb sooritada uus keeleeksam.

Keelekursused maksavad 3350 krooni. Grupid õpivad 12. novembrist 17. maini ja inimesed saavad sada tundi eesti keele õpet, ütles Nakkurt.

Juhataja selgitust mööda hoolitseb keeltekool selle eest, et panna õppurid 1. maiks nimekirja nii riiklikus eksami- ja kvalifikatsioonikeskuses kui Phare programmis Interes. “Kui inimene sooritab eksami, maksab Interes talle poole rahast tagasi, see on Phare vastutulek,” selgitas Nakkurt.

Juhataja muretses, et kahjuks kiputakse eksamit kergelt võtma, läbikukkumine on aga traagika. Eksamit saab hiljemgi sooritada, aga iga kord tuleb maksta 50 krooni, tunnistuse eest niisama palju. On alg-, kesk- ja kõrgtaseme eksam.

Kui gruppi koguneb kümme inimest, saab eksami Pärnus sooritada, aga tööd parandatakse eksamikeskuses. “Uued tunnistused on turvaelementidega, neile märgitakse hindepunktid kuuldu ja loetu mõistmise, kirjutamise ja kõnelemise eest,” ütles riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse riigikeele osakonna juhataja Ada Lumiste.

Vanadel kümneaastastel tunnistustel on vaid kategooria märge ja puuduvad turvaelemendid.