Muulaste eurooptimism langeb

Eestlaste suhtumine Euroopa Liitu on kahe aastaga paranenud, samas kui siinse vene elanikkonna optimism väheneb, näitavad uuringufirma Emor küsitlusandmed.

2001. aasta Emori arvamusuuringute keskmisena toetas euroliiduga ühinemist 47 protsenti eestlastest, mullu 55 protsenti, kirjutas Postimees.

Eestis elavate muulaste hoiak liigub teises suunas, neist toetas 2001. aastal EL-i astumist keskmiselt 51, möödunud aastal 50 protsenti.

Emori analüütik Aivar Voog nentis, et venelaste hoiakud on väga hüplikud. “Üksteisele järgnevate kuude toetusprotsentide erinevused on olnud üle 30.”

Selle põhjusena tõi Voog esile, et EL-iga ühinemise küsimus ei ole muulastele nii oluline kui eestlastele.

“Mitte-eestlaste hoiakud sõltuvad pinnapealsusest tingituna tugevalt Vene meedia Euroopa Liitu puudutava info tõlgendamisest. Kui Venemaa meedia arvustav euroliitu, siis vastavalt sellele muutuvad ka mitte-eestlaste hoiakud kriitilisemaks ja vastupidi,” sõnas Voog.

Riigikantselei EL-i infosekretariaadi juhataja Hannes Rumm tõi muulaste toetuse kahanemistrendiga seoses välja nende võimaliku pettumise mõnedes esialgsetes ootustes.

“Kohalike venelaste mitmed juhid on oma valijaid selles mõttes viimastel aastatel petnud. Nad on lubanud, et Euroopa Liit hakkab muutma Eesti kodakondsuspoliitikat, täidab mitmed sellised soovunelmad, mida vene liidrid ise pole suutnud täita,” tähendas Rumm.