Muulased ootavad kuid riigikeele eksamit

Eesti keele kursuse lõpetanu peab ootama võimalust riigikeele tasemeeksami tegemiseks pool aastat, sest järjekord on veninud nii pikaks.

Eesti Päevalehe telefonikõne peale pakuti eksamikeskuses esimest võimalust eesti keele tasemeeksami sooritamiseks alles 2003. aasta alguses.

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse direktori Enn Männi sõnul on riigieelarvest keskusele eraldatud raha aastas 12.000 eksami vastuvõtmiseks, soovijaid on aga 3000 võrra enam. Mänd ütles ajalehele, et keskus on varasematel aastatel taotlenud valitsuse reservfondist lisaraha, kuid pole seda saanud.

Üheks pika järjekorra põhjuseks toovad keskuse töötajad selle, et pärast riigikeele tasemeeksamilt riigilõivu võtmise lõpetamist panevad inimesed end kergekäelisemalt eksamile kirja, kuid jätavad hiljem kas tulemata või pole end piisavalt ettevalmistanud.

Eksamikeskuse riigikeele osakonna juhataja Ada Lumiste andmetel jättis näiteks eelmisel kuul eksamile tulemata 400 inimest. Lumiste sõnul algas massiline eksamile tulemata jätmine märtsis.

Inimõiguste teabekeskuse juristi Andrei Arjupini sõnul on pikk järjekord tingitud sellest, et riik ei vaheta varem kehtinud kategooriatunnistusi ümber uute vastu ja keeleoskuse tõestamiseks peab uuesti eksamile minema.

“Nimetaksin seda ebavõrdseks kohtlemiseks,” ütles ta Eesti Päevalehele.

Seitse inimest on eksamikeskuse selle eest ka kohtusse andnud ja nõudnud oma kategooriatunnistuse väljavahetamist tasemetunnistuse vastu, kuid esimese astme kohtus nad kaotasid.