Muulased: Kodakondsuspoliitika ahistab

Enamik mitte-eestlasi peab Eesti kodakondsuspoliitikat muulaste suhtes liiga karmiks ning inimõigusi ahistavaks, eestlased seevastu peavad kodakondsuspoliitikat kohati isegi liiga leebeks.

Integratsiooni sihtasutuse korraldatud ühiskonna monitooringu küsimustele vastanud eestlastest peab Eesti kodakondsuspoliitikat normaalseks ja rahvusvahelistele nõuetele vastavaks 62,2 protsenti ning liiga leebeks 20,9 protsenti.

Küsitlusele vastanud mitte-eestlastest pidas 70,6 protsenti Eesti kodakondsuspoliitikat liiga karmiks ja inimõigusi ahistavaks.

Peamised põhjused, miks mitte-eestlased pole veel Eesti kodakondsust omandanud, on nende endi sõnul see, et nad ei suuda eesti keelt ära õppida või peavad kodakondsuseksami nõudeid alandavaks.

Põhilised põhjused, miks mitte-eestlased Eesti kodakondsust tahaksid, on soov määratleda oma õiguslikku seisundit Eesti riigis elamiseks ning soov saada kindlustunne Eestis elamiseks.

70 protsenti vastanud mitte-eestlastest kinnitas, et tahaks endale Eesti kodakondsust. Venemaa kodakondsuse tahtjaid oli vaid kuus protsenti ning mõne teise riigi oma kümme protsenti.

Monitooringust kokkuvõtte teinud sotsioloog Iris Pettai sõnul lubab uuring väita, et viimasel kümnendil on rahvustevaheline konflikt Eestis peaaegu olematuks muutunud ning loob olukorrast üsna ilusa klantspildi.

Pettai lisas, et tegelikkuses näevad eestlased võrdsust senikaua, kuni teema jõuab konkurentsi ja tööturuni, siis saab eestlaste sallivus kiiresti otsa.

"Mitte-eestlased tajuvad, et olukord tööturul on üsna ebavõrdne ning neljandiku muulaste hinnangul on neil raske saada tööd riigiasutuses ning juhtival ametikohal," ütles ta.

Pettai sõnul on erasektoris, äritegevuses, kõrghariduse saamisel ning sotsiaaltoetuste poole pealt olukord eestlaste ja mitte-eestlaste vahel üsna võrdne.