Muulased: Eesti astus vabatahtlikult NSV Liitu

Eestis elavad mitte-eestlased arvavad suures osas, et Eesti astus 1940. aastal Nõukogude Liitu vabatahtlikult ja tegemist ei olnud okupatsiooniga.

Selles, et NSV Liit okupeeris 1940. aastal Eesti, on täiesti kindel vaid 6,5 protsenti muulastest, selgub uuringust.

Eesti ühiskonna monitooringu käigus küsitletutest arvas 16,4 protsenti mitte-eestlastest ja 1,1 protsenti eestlastest, et Eesti astus 1940. aastal NSV Liitu täiesti vabatahtlikult.

Okupeerimises on kindlad 62,4 protsenti eestlastest ning pigem kindlad 25,5 protsenti. Seda, et Eesti astus NSV Liitu pigem vabatahtlikult, arvab 3,6 protsenti eestlastest ja 27,5 protsenti mitte-eestlastest.

Venemaa ohtu Eesti iseseisvusele näeb praegu 50,1 protsenti eestlastest ja vaid 6,3 protsenti küsitletud mitte-eestlastest.

SRÜ liikmena näeks Eestit meelsasti 19,7 protsenti mitte-eestlastest ning 1,5 protsenti eestlastest. Venemaa osana võiks Eesti olla 14,6 protsendi mitte-eestlaste ja ühe protsendi eestlaste arvates. Iseseisvat ja sõltumatut Eestit pooldavad aga mõlemad võrdselt — eestlastest 84,3 protsenti ning mitte-eestlastest 80,8 protsenti.

NATO-sse astumise kohta on mitte-eestlased ebakindlad — neist vaid 18,1 protsenti pooldab seda, eestlastest on hea meelega tulevased NATO liikmesriigi elanikud seevastu 59,9 protsenti.

Euroopa Liitu astumise suhtes on küsitletud mitte-eestlased aga eestlastest liberaalsemad. Euroopa Liidu liikmena sooviks Eestit näha 55,6 protsenti küsitletud mitte-eestlastest ning 47,3 protsenti eestlastest.