Muudetav seadus jätab looduskaitsealuste maatükkide omanikud hätta

Muudetava looduskaitseseaduse järgi ei saaks oma looduskaitsealuseid maatükke riigile müügiks pakkuda ka need paar tuhat inimest, kes said piirangutega maa tagasi kui õigusvastaselt võõrandatud vara.

Ehkki riik pakkus tagastamise aegu neile ka kompensatsiooni, oli hüvitis kohati sadu kordi väiksem maa ja sellel kasvava metsa väärtusest. Uut seadust nimetavadki sellised maaomanikud järjekordseks represseerimiseks, vahendas ERRi uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

Marko Tumanov asus oma vanavanaisale kuulunud maatükki Ida-Virumaal praegusel Muraka looduskaitsealal tagasi taotlema 1997. aastal, kuid kuna nõukogude ajal oli 150 hektari suurune maatükk kuulutatud looduskaitsealaks, pakkus Eesti riik Tumanovile kompensatsiooni 500 000 EVP-krooni, mis tol hetkel tähendas reaalse rahana kõigest 50 000-ndet.

Tumanov keeldus, sest maatükil kasvava umbes 40 000 tihumeetri männimetsa hind oli juba siis ligi 10 miljonit krooni ning ütles, et ta on esitanud müügiavaldust riigile, kuid viimane on sellest keeldunud.