Mutli: peaminister tundub tõesti „tulnukana”
Abilinnapea sõnul paljastub iga nädalaga ja iga kuuga üha enam reformikate tõeline pale, mille võib lühidalt kokku võtta sõnadega: rahvas teenib mind, aga mitte vastupidi, teatas Raepress.
„Peaminister Ansipi seisukohad eilses Vikerraadio saates „Peaministritund” olid järjekordseks kinnituseks võimu ja rahva arusaamade lahususest — ja mul on sügavalt piinlik peaministri pärast, kes majanduskriisis vaevlevas riigis ründab oma rahvast ehk antud juhul töötuid,” tõdes Mutli. „Kui riigi peaminister peab alandamiseks ligi 1000 inimesele miinimumpalga ja sotsiaalsete garantiide andmist ehk sotsiaalsete töökohtade loomist pealinnas, siis on paslik siinkohal kasutada tema enda käibefraasi — tule taevas appi!”
„Kui peaministri sõnul on töötute reisisaatjana töölepanek propagandatrikk, millega alandatakse inimesi ning et reisisaatjatest ei ole mingit reaalset abi — siis selgituseks peaministrile — reisisaatjate töökohtadest on vägagi suurt ja reaalselt abi just nimelt neile töötajatele ja nende peredele, kes seda tööd teevad. Kuid seda lihtsat tõde ei suuda ilmselt peaminister taibata, kuna tema arusaamade järgi peaks tööta jäänud inimesed eelkõige iseendaga vaeva nägema. Kas tõepoolest on valitsuse seisukoht, et uppuja päästmine on ainult uppuja enda mure — pole vaja isegi õlekõrt ulatada?” lausus Mutli.
„Olukorras, kus riigis on ligi 100 000 töötut, kõlab nende töötute kõrvadele vägagi solvavalt ja alandavalt peaministri ütlus, et tööta jäänud inimesed peavad eelkõige ise endaga palju vaeva nägema ning kelle soovitus töötutele on töötada väga intensiivselt oma kvalifikatsiooni tõstmise nimel ja et tuleks ka palju vaeva näha, et töökohta otsida.”
„Teadaolevalt on töötute hulgas ka näiteks mitmekordse kõrgharidusega inimesi — huvitav, kas peaminister soovitab neil minna kolmandat kõrgharidust nõutama, mis teatavasti ei oleks tasuta või minna töötukassa pakutavatele koolitustele, samas kui nad oleksid ilmselt ise pädevateks koolitajateks neile kursustele?” ütles Mutli. „Peaministri seisukohad ja valitsuse suutmatus astuda kiireid ja otsustavaid samme tööpuuduse leevendamiseks riigis, ei anna kahtlustki, et valitsus elab oma juhi sõnade — kui see on kriis ja krahh, siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada — järgi.”
