„Tallinna vee- ja kanalisatsioonivõrkude väljaarendamise kulud jäeti linnaelanike ja Tallinna linna finantseerida, linn jäeti ilma aktsiaseltsi juhtimisotsuste tegemise õigusest, vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalikust infrastruktuurist – ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgustikust – ja kinnistutest,“ põhjendas Mutli Raepressi teatel. „Infrastruktuurirajatistest loobumisega seati ohtu Tallinna linna suutlikkus tagada elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenuste kättesaadavus juhul, kui aktsiaselts satub raskustesse.“

Samuti vähendasid Tallinna linnavalitsus ja erainvestor 2001. aastal aktsiaseltsist varasemate aastate dividendide võtmise ja aktsiakapitali vähendamisega oluliselt aktsiaseltsi investeerimisvõimet.

„Aktsiaseltsi enamusosaluse ostja koostatud äriplaan kohustas aga aktsiaseltsi investeerima põhivahenditesse neli korda vähem kui erastamise algul eeldati,“ nentis Mutli. „Tallinna linnavalitsus nõustus 2001. aastal äriplaaniga, mis tagas aktsiaseltsile viieteistkümne aasta keskmiseks kasumimarginaaliks 49 protsenti käibest ning loomulikele monopolidele rakendatavast tavapärasest üle kahe korra kõrgema õigustatud tulukuse ja teisalt nägi ette aktsiaseltsi poolt 100 – 200 miljoni kroonini küündiva juhtimistasu maksmise nn sidusettevõttele.“

Hinnangu järgi olid ka Tallinna linnavalitsusega 2001. aastal kokku lepitud tariifipoliitika eesmärgid lühinägelikud ning teenuslepingust tulenevad sanktsioonid ei võimalda Tallinna linnal aktsiaseltsi oluliselt mõjutada.

Analüüsist selgub, et AS-i Tallinna Vesi erastamise läbiviimine oli ideaalse majanduskäitumise negatiivpilt ja erastamine oli eesmärkidega vastuolus. „Paraku järeldub teenuslepingust ja teistest erastamislepingutest, et tarbijatele kindlustunde loomise asemel on pearõhk olnud AS-i Tallinna Vesi ja erainvestori kindlustunde tõstmisel,“ ütles Mutli.

Pärast 1999. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimisi moodustasid Tallinnas valitsuskoalitsiooni Isamaaliit, Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Uus koalitsioon seadis muuhulgas eesmärgiks linnale kuulunud infrastruktuuriettevõtete erastamise. Tallinna linnavolikogu uus koosseis otsustas erastada 50,4 protsenti ehk enamusosaluse AS-ist Tallinna Vesi.

Tallinna linnavolikogu istungil võetakse täna arutusele hinnang ASi Tallinna Vesi enamusaktsiate võõrandamisele.