Mustanahaline eestlane kinnitab rassismipuhangut: enne oli eriline välimus eelis, nüüd tahavad inimesed mulle kallale tulla

Aina rohkem kuuleb Eestis elavate välismaalaste suust, kuidas neid on hakatud tänaval päritolu tõttu tülitama. Nüüd on vast Eesti üks omapärasemaid portaale saanud jutule Hiiumaal sündinud mustanahalise eestlase Carl Tuulikuga, kes kinnitab: enne pagulasteema üleskerkimist mõjus tema eriline välimus inimestele positiivselt, nüüd aga soovivad võõrad tänaval koguni tema surma.

Küsimusele, kuidas tajus Tuulik elu Eestis enne pagulaskriisi, vastas ta, et kõik oli palju ilusam, rahulikum, inimesed ei olnud nii vihased. "Mulle kui mustanahalisele eestlasele oli paar aastat tagasi siin kõik pigem positiivne. Mu välimus aitas teistega lihtsamini suhelda ja tutvusi luua ning inimesed olid pigem avatud. Aga nüüd, tohutu hirmukülvamisega, on see kõik liikunud hoopis teise suunda. Meedial on väga suur jõud. Ja kui avalikkuses tuntud inimesed, näiteks kunagi olulisel positsioonil töötanud naispoliitik, lihtsalt külvavad vihkamist ja viha täiesti valimatult, siis paratamatult me liigume hirmuühiskonna suunas," sõnas Tuulik.

Küsimusele, kas tal on viimasel suvel rassi pinnalt konflikte ette tulnud, vastas ta, et olukord on väga keeruline ja tõi esile terve rea näiteid.

"On ilus pühapäevane päev ja lähen Tabasalus poodi, vastu tuleb kaks kolmekümnendates meest. Ma näen juba eemalt nende meeste nägudest, et neil on tõenäoliselt minuga mingi probleem. Idee poolest peaksin ma sellise pilguga harjunud olema, sest olen terve elu Eestis elanud ning sellist silmavaadet kogenud mitu korda. Need tüübid aga tulid mulle kallale. Õnneks oli ümberringi inimesi, kellel oli mõistus peas ja tulid appi. Seda olukorda võiks sel suvel korrutada umbes kümnega. Kuigi olen Eestis elanud 20 aastat, on sellised asjad sündinud just viimasel ajal, kui päevakorras on pagulaste teema," kirjeldas Tuulik.

"Teine näide. Kõnnin linnas, vastu tulevad kolm minuvanust noormeest ja hakkavad sõimama: “Kuradi pagulane, kuradi neeger, mine tagasi sinna, kust sa tulid, mida sa tahad siit!?” Selle peale küsin mina selges eesti keeles, et “Kuidas palun? Ma olen Hiiumaal sündinud, mida te minust tahate?” Selle peale vastatakse tavaliselt: “T*ra, mind ei koti.” Väga hästi argumenteeritud! Selliseid olukordi on minuga viimaste kuude jooksul juhtunud väga palju. See on kummaline, kuidas osa eestlasi arvab tõsimeeli, et kui nemad ei salli mustanahalisi või vihkavad teisi rasse või ajavad neid Eestist välja, siis see ongi patriotism ja esiisade armastamine ning rahvuslikkus. Tegelikult on selle puhul tegemist raskekujulise ja äärmiselt sügava rassismiga."

Küsimusele, kas inimesed on Tuuliku puhast eesti keelt kuuldes vabandust ka palunud, vastas ta, et seda juhtub väga harva. "Mõnikord on seda juhtunud, aga väga harva. Sellisel puhul on nad nagu pahviks löödud ja ei oska eriti midagi öelda. Eile tulid mulle kaks meest tänaval vastu ja hakkasid küsima: “Kus su kodu on? Kus su kodu on?” Ma vastasin, et “Kuidas palun? Kas sa arvad, et ma ei saa sinust aru?” Selle peale hakkasid nad lihtsalt kogelema."

Täismahus intervjuud saab lugeda Telegrami portaalist.